ULME: Inimese DNA-d saab salaja kätte lausa õhust või jälgedelt liival
9. juuni 2023, 12:32
Jalajäljed liival, välja hingatud õhk ja karastav sulps meres. Igapäevaste toimetuste järel jääb meist maha tükike DNA-d.
Teadlased on avastanud, et ka kõige igapäevasematest keskkondadest saab koguda inimese keskkonna-DNA-d (ing k environmental DNA ehk eDNA), mis tekitab eetilisi küsimusi nõusoleku, privaatsuse ja turvalisuse suhtes.
See meetod ei ole tegelikult midagi uut, varem on seda lihtsalt teistel eesmärkidel kasutatud. Näiteks on seda kasutatud reoveest Covid-19 jälgede tuvastamiseks ning ohustatud või invasiivsete loomaliikide kohta andmete kogumiseks. Nüüd on teadlaste töörühm püüdnud aga välja selgitada, kui palju infot saavad nad eDNA-st just inimese kohta koguda, kirjutab Futurism.com.
Teadusajakirjas Nature Ecology & Evolution avaldatud artiklis kirjeldab Florida ülikooli loomahaiguste genoomika kaasprofessor David Duffy koos oma töörühmaga, et on suutnud leida õhus olevatest DNA kogustest inimese meditsiinilise tausta ja lausa sugupuu.
Siiski märkisid teadlased, et keskkonnast inim-DNA kogumine võib kaasa tuua soovimatuid tagajärgi, nii juhuslikke kui ka kurjakuulutavaid. Näiteks privaatsusrikkumisi, täpse asukoha jälgimist, andmete kogumist ja geneetilist jälgimist nii üksikisikute kui suuremate inimgruppide puhul.
Duffy ja tema meeskond on varem eDNA abil uurinud merikilpkonnade haigusi. Kui nad avastasid, et nende võetud proovides on ka üllatavalt suures koguses inimese DNA-d, muutis meeskond oma uurimissuunda. Teadlased võtsid Floridas asuvast jõest proove ja analüüsisid seal leiduvat geneetilist materjali. Nad leidsid üllatavalt palju inimese DNA-d, sealhulgas infot geneetilise päritolu kohta. Ühe proovi puhul oli geneetiline infotaust isegi piisav, et sisestada see föderaalsesse kadunud inimeste andmebaasi.
«See annab ametivõimudele uue võimsa tööriista,» ütles Harvardi ülikooli geneetikateadlane Anna Lewis New York Timesile. «Ma arvan, et rahvusvaheliselt on põhjust suurt muret tunda.»
Eksperdid muretsevad, et Hiina ametkonnad on juba etniliste vähemuste geneetilise info uurimisega tegelenud. Totalitaarsed riigid saavad eDNA uurimismeetodiga selles vallas endale ainult võimu juurde.
Duffy selgitab, et nüüd, kui on selge, et inimese eDNA proove saab nii kergelt koguda, peavad poliitikud ja teadlased nõusoleku ja privaatsuse probleemidega tõsiselt arvestama.
«Iga kord, kui teeme tehnoloogilise edusammu, on olemas nii positiivsed kui ka murettekitavad valdkonnad, kus seda uut tehnoloogiat kasutada saaks,» ütles Duffy. «Selliseid probleeme tuleb varakult rõhutada, et poliitikutel ja ühiskonnal oleks aega seadusandlus välja töötada.»