Pea kõik 35 riigist, kes kokku vastutavad üle nelja viiendiku atmosfääri paisatavate kasvuhoonegaaside heitkoguste eest, said neljapäeval avaldatud teadusartiklis oma heite vähendamise kavade kohta karmi hinnangu.
Uuring: Hiina ja USA ei suuda kliimaeesmärke täita
Neljast suurimast emiteerijast peeti heaks ja usaldusväärseks vaid Euroopa Liidu heite vähendamise kavasid, samas kui Hiina, USA ja India plaanidega poldud kaugeltki rahul. Suurem osa riikidest tahab kliimaneutraalsuse saavutada umbes sajandi keskpaigaks, Hiina ja India vastavalt aastateks 2060 ja 2070.
Teadusajakirjas Science avaldatud eelretsenseeritud artiklis osutavad teadlased, et mitu riiki ei esita oma eesmärke üksikasjalikult ning mõned ei täpsusta isegi, kas eesmärgid puudutavad süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamist või ka teiste oluliste planeeti soojendavate gaaside, näiteks metaani ja dilämmastikoksiidi heitkoguste vähendamist.
Segadus eesmärkide seadmisel raskendab omakorda globaalse keskmise temperatuuri tõusu prognoosimist ja Pariisi kliimaleppe eesmärkide saavutatavuse hindamist. Pariisi leppe järgi tuleb globaalse keskmise temperatuuri tõus hoida oluliselt alla 2°C ning võimaluse korral 1,5 °C juures.
Kui temperatuuritõusu arvutada puhtalt riikide lühi- ja pikaajaliste kavade põhjalt, nende detailsust ja usaldusväärsust arvestamata, võibki globaalse keskmise temperatuuri tõus 1,5-2°C vahel stabiliseeruda. Kuid kui arvestada vaid praegu kehtivate poliitikatega ning jätta kõrvale ebamäärased lubadused, pidurduks temperatuuritõus vahemikus 2,5-3°C.
«Need tulemused ei saaks enam vastandlikumad olla,» kirjutas Imperial College Granthami instituudi teadlane Joeri Rogelj koos rahvusvahelise töörühmaga ajakirjas Science. Ühe stsenaariumi järgi võivad kliimakahjud tõesti lõppeda tasemel, kus on võimalik nendega üsna hõlpsalt toime tulla, teise stsenaariumi järgi aga kohas, kus pingutuste puudus kestlikule arengule tõelise karuteene teeb.
Teadlased andsid kõigi riikide, mille kasvuhoonegaaside heide moodustab vähemalt 0,1 protsenti kogu maailma heitkogustest, tehtud plaanidele usaldusväärsuse hinnangu. Skaala kõrgemasse otsa mahtusid lisaks Elile veel Ühendkuningriik ja Uus-Meremaa. Kuid umbes 90 protsendi riikide heite vähendamise kavasid ei peeta usaldusväärseteks. Sinna kuulusid ka USA ja Hiina, kes kokku vastutavad üle kolmandiku kogu maailma kasvuhoonegaaside heitkoguste eest.
Suurem osa maailma kiiremini arenevate majandustega riikidest nagu Brasiilia, India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Indoneesia said samuti kehva hinnangu. Lisaks ka Lähis-Ida riigid Egiptus ja Araabia Ühendemiraadid, kellest esimene võõrustas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) kliimakonverentsi möödunud aastal ja teine, kes teeb sama tänavu.
Rikkamatest riikidest oli vaid Austraalia see, mille plaanid paigutati nn vähese usaldusväärsusega kategooriasse.
Uuringus vaadeldud riikidest on vaid kolmandik heite vähendamise poliitikad viinud ka seadustesse.
«Et pikaajalised plaanid teoks saaksid, on oluline teha sihid õiguslikult siduvaks,» ütles Imperial College’i keskkonnapoliitika keskuse kaasautor Robin Lamboll. Kaasautorid lisasid, et eriti tähtis on täpselt etappide kaupa näidata, kuidas heite vähendamine aja jooksul kõigis majandus- ja sotsiaalvaldkondades saavutatakse.