ÜRO-s esitleti Eestis välja töötatud tehnoloogiat, mis ka kõige märkamatumad laevad ära tunneb (1)

Copy
Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere tutvustas eile ÜRO peakorteris uut tehnoloogiat, mis laevalainete salvestusest unikaalse portree joonistab.
Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere tutvustas eile ÜRO peakorteris uut tehnoloogiat, mis laevalainete salvestusest unikaalse portree joonistab. Foto: Eesti Alaline Esindus ÜRO juures

Eesti teaduste akadeemia president ja Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudi professor Tarmo Soomere tutvustas teisipäeval Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) peakorteris New Yorgis oma töörühma välja töötatud uut tehnoloogiat, mille abil joonistub laevalainete salvestusest välja laeva unikaalne portree.

Esitlus toimus ÜRO mereteaduse ja mereõiguse alaste konsultatsioonide raames.

Laevad võib teha väga vaikseks ja radaritele nähtamatuks. Mingi märk aga jääb neist alati. Sest Newtoni seadused dikteerivad, et iga vee pinnal liikuv asi, elus või elutu, partidest suurimate laevadeni, tekitab laineid. Seetõttu jääb liikuvast laevast alati mere pinnale teatav lainete muster. Kuigi laevade tekitatud lained on mingis mõttes sarnased, võimaldavad isegi väikesed erinevused neist tohutult infot välja lugeda. Juba üsna ammu osati lainepildist ligikaudselt hinnata laeva kiirust. Tegelikult jätavad laevad endast vee pinnale justkui sõrmejälgede mustri. Nüüd on õpitud seda lugema.

Uus tehnoloogia laseb lihtsate ja odavate seadmetega kümmekonna kilomeetri kaugusel salvestatud lainete omadustest korrektselt leida nii laeva kiiruse, koha, kus laevalained tekkisid, kui ka laeva kursi. Sageli on võimalik eristada tuttavaid laevu võõrastest. «Nii saaks sajakonna seadme abil täieliku ülevaade, millised laevad seilavad Eesti ranniku lähistel. Kuna Newtoni seadused kehtivad kogu Maal, töötab see tehnoloogia kõikidel meredel ja ookeanidel. Mereriikidel on vastutus selle eest, mis toimub nende territoriaalmeres. Kui selline tehnoloogia jõuab kasutusse, ei jää ükski laev enam pimeduse või udu varjus märkamatuks. Riikidel tekib ka ilma kallite radarite abita täielik pilt sellest, mis toimub nende ranniku lähistel,» sõnas Tarmo Soomere.

Uude tehnoloogiasse on eri aegadel panustanud kaks Euroopa Liidu meetme Mobilitas raames Eestisse kutsutud tippteadlast Tomas Torsvik ja Kevin Parnell. Matemaatilise aparatuuri pakkus välja Margus Rätsep. Mõõteseadmete lahendus on akadeemik Maarja Kruusmaa töörühmalt.

Sellel tasemel esitlused on tänu keskkonnaministeeriumi initsiatiivile saamas traditsiooniliseks. Nelja aasta eest demonstreeris Tarmo Soomere ÜRO konsultatsioonidel Eesti teadlaste vedamisel välja töötatud tehnoloogiat, mis laseb laevatee sobiva valiku kaudu vähendada juba eos laevaõnnetuste keskkonnamõju.

Tagasi üles