VIDEO ⟩ Vaata, kuidas dr Margus Viigimaa «näitleb» kultusfilmis «Mehed ei nuta»
6. juuni 2023, 16:50
/nginx/o/2023/06/06/15372833t1h6190.jpg)
«Professor, siin te juba olite!» on tuntud lause kultusfilmist «Mehed ei nuta», kuid vähem teatakse, et Tallinna Tehnikaülikoolis, mille ruumides professori rollis Sulev Nõmmik 1968. aastal kaaskonnaga ringi jooksis, arendatakse juba aastakümneid kõrgtasemel tervisetehnoloogiaid ja otsitakse lahendusi mitmesuguste haiguste, sh unetuse raviks.
Ehkki Tallinna Tehnikaülikool või TalTech on eelkõige tuntud inseneri ja IT-õppe poolest, haarab seal üha tähtsamat rolli katervisetehnoloogiate valdkond. Uuritakse vähi, neerupuudulikkuse, südame- ja veresoonkonna, närvihaiguste, liigeste jpm efektiivseid ravivõimalusi, arendatakse maailmatasemel e-tervise lahendusi, töötatakse välja uusi tehnoloogiaid ning koguni ehitatakse kehaosi või prinditakse käe- ja seljatugesid. Samuti püütakse tehisintellekti abil avastada haigusi juba tükk maad enne, kui inimene ise veel haigusest teadlik on – näiteks Parkinsoni tõbe, depressiooni, väsimust jne.
15. juunil toimub suur innovatsioonifestival
TalTechis töötab kas professorite, teadurite või lektoritena mitmeid Eesti tipparste, teiste seas ka südamearst ja professor Margus Viigimaa, kes juuresolevas filmiklipis Nõmmikuga «dialoogi peab».
Nimelt kui filmi-professor päris-professori ehk dr Viigimaa uurimisrühma kabinetti jõuab, teeb viimane «sanatooriumi üleviimise asemel» Nõmmikule hoopis parema ettepaneku.
«Kas tohib? Mul on mõni innovaatilisem ettepanek. Paljud ei tea, et TalTechis on tervisetehnoloogiatega tegeldud juba sellest ajast, kui mehed ei nutnud ehk 60 aastat. Kui tahad kuulda tänapäevaseid mõtteid ja ideid, siis tule innovatsioonifestivalile,» kutsub dr Viigimaa.
Kahjuks on Eesti täna olukorras, kus meditsiinitöötajate vähesus, terviseteenuste kõrge hind ja vajadus tõhusama ning personaalsema tervishoiuteenuse järgi nõuab tervisetehnoloogiate laiemat rakendamist. TalTech on valinud tervisetehnoloogiad üheks teadus- ja arendustegevuse fookusteemaks ning just sel põhjusel korraldatakse innovatsioonifestival, et arutada, kuulata ja otsida häid lahendusi. Ehkki inimeste tervise edendamisel ja ravimisel ei ole meil palju finantsilisi ressursse, peavad juurde tulema uued tehnoloogiad, mis aitavad seda teha kestlikult ja säästlikult.
Millest innovatsioonifestivalil räägitakse?
Kui Eesti tervishoiu valdkond on orkester, siis oluline küsimus on, et millist pilli mängib selles TalTech? Vastuseid otsivad ja pakuvad TalTechi tervisetehnoloogiate instituudi vanemteadur Jana Holmar, mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor Tauno Otto, ärikorralduse instituudi kaasprofessor Karin Reinhold, keemia ja biotehnoloogia instituudi professor Indrek Koppel.
Haigusest tervise hoidmiseni ning terviseandmete kasutamata võimalustest räägib perearst ja tervisetehnoloogiate instituudi vanemlektor Madis Tiik ning digitaliseerimise mõjust tervishoiusüsteemis teeb ettekande tervisetehnoloogiate instituudi tervishoiu spetsialist ja rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Tanel Ross.
Millised tehnoloogiad tulevad appi sclerosis multiplexi ravimisel ja Parkinsoni tõve diagnoosimisel, räägivad Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi doktorant-nooremteadur Jakob Rostovski ja tarkvarateaduse instituudi doktorant-nooremteadur Elli Valla.
Ja festivali peaküsimusele – kuidas tervisetehnoloogiad aitavad päästa elusid ja säästa raha – otsivad vastust südamearst, professor Margus Viigimaa, sotsiaalministeeriumi asekantsler Heidi Alasepp, tervisekassa arendusjuht Jaarika Järviste, Elsavie tegevjuht ja asutaja Britta-Liisa Ait.
Festivali peaesineja on ettevõtte Synctuition Mindspa asutaja Allan Eesmaa, kes räägib, kuidas saab äpiga luua vaimset heaolu.
Päeva modereerib Kristjan Pihl ERRist.
Osalejatele tasuta toimuval innovatsioonifestivalil saavad külalised ülevaate Tallinna Tehnikaülikooli kompetentsidest tervisetehnoloogiate ja e-tervise valdkonnas. TalTechis tegeldakse valdkonna arendamisega unikaalsel viisil, sidudes omavahel erinevad teadusgrupid majandusteaduskonnast, loodusteaduskonnast, IT-teaduskonnast ja inseneriteaduskonnast. Registreerida saab SIIN.
Vaata videot siit: