Selgus, kui palju spetsialiste vajaks Eesti tuumaprogrammi arendamiseks

Foto: Raigo Pajula

Kui riigikogu peaks järgmisel aastal otsustama, et Eestisse tuleb tuumajaam, on valitsusel tarvis viivitamata luua riiklik tuumaenergiat reguleeriv asutus, mis vajab kümneid pädevaid spetsialiste, kellest vähemalt osa tuleb palgata välismaalt.

Advokaadibüroo Sorainen, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja rahvusvaheliste tuumaekspertide Helen Cooki ja Ian Granti koostöös valminud tuumaenergia töörühma värskelt tellitud personalistrateegia pakub välja, et projekti arendamise faasis peaks tuumaenergiat reguleerivas asutuses koos tugipersonaliga töötama 24 inimest, ehituse etapis 83 töötajat ning pärast tuumajaama kasutuselevõttu 62 inimest. Neile lisanduks töötajad praegusest keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonnast, kes liidetakse uue asutusega.

Advokaadibüroo Sorainen advokaadi Sandra Mikli kinnitusel tuleks võimaliku tuumajaama juhtivtöötajate värbamist alustada juba enne asutuse ametlikku loomist. «Need inimesed võiks algselt palgata tuumaenergia töörühma juurde, et pärast asutuse loomist oleks võimalik tulevased juhid kiiresti ametisse nimetada.»

Tuumaenergia töörühma juhi, keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Mündi sõnul peab senikaua, kuni Eestis puuduvad põhjalikud tuumaenergia eriteadmised, neid oskusi otsima väljastpoolt.

Münt ütles, et samal ajal tuleb kiirelt arendada riiklikke haridus- ja koolitusprogramme, et tulevikus oleks meil kvalifitseeritud töötajaid ka kohapealt võtta. «Praegu on Eesti ülikoolides küll mõned tuumaenergiat käsitlevad kursused, kuid põhjalikud õppeprogrammid sel teemal puuduvad,» ütles Münt. «Lisaks ülikoolide õppekavade täiendamisele tuleb võimaldada ka stipendiume välismaal teadmiste kogumiseks.»

Mis puudutab võimalikku tuumajaama, siis peaks seal strateegia koostajate hinnangul töötama projekti arendamise faasis 57, ehituse käigus 254 ja pärast kasutuselevõttu kuni 470 inimest. Seda eeldusel, et rajatakse väike tuumaelektrijaam, mille moodulreaktori võimsus on 300 MW.

Praegu täidavad mõningaid kiirguskaitsefunktsioone keskkonnaameti kõrval ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, siseministeerium, välisministeerium, politsei ja piirivalveamet ning tööinspektsioon. Loodava tuumaenergiat reguleeriva asutuse volitustega kattuvad ülesanded antakse suures osas üle uuele asutusele.

Uus reguleeriv asutus vastutaks riigikogu ees valitsuse ministri kaudu, kelle vastutusalasse ei kuulu tuumaenergia edendamine.

Valminud on ka õigusraamistiku analüüs

Advokaadibüroo TRINITI, konsultatsiooniettevõte CIVITTA, rahvusvahelise energia- ja taristuõiguse büroo Castletown Law ning Soome ühe juhtiva advokaadibüroo Waselius & Wist koostöös valminud analüüs annab ülevaate Eestis hetkel kehtivatest tuuma- ja kiirgusohutusalastest eeskirjadest, asjassepuutuvast rahvusvahelisest õigusest ning tuumaenergia kasutuselevõtuks vajalikust õigusraamistikust.

Aruandes juhitakse tähelepanu, et nii rahvusvahelisest õigusest kui Euroopa Liidu õigusaktidest tuleneb mitmeid olulisi regulatsioone, sh tuumavastutuse küsimused, mis Eesti kehtivas õiguses veel ei kajastu. Analüüsi autorite hinnangul võtaks kogu tuumaalase õigusaktide paketi ettevalmistamine tõenäoliselt aega kuni kolm aastat, millele lisanduks eelnõu seadusandlik menetlus riigikogus. Võib eeldada, et kogu regulatiivpaketi, sh õigusaktide eelnõude, seletuskirjade, mõjuhinnangute, avalike konsultatsioonide ja kaasatavate välisekspertide hinnangute koostamise kogumaksumus võib ulatuda kuni ühe miljon euroni.

TRINITI vandeadvokaat ja partner Tõnis Tamme märkis, et Eesti praegustes tuuma- ja kiirgusohutust käsitlevates õigusaktides on selgeid lünki, mille täitmisega tuleb tegeleda. «Lisaks tuumaenergiat ja -ohutust käsitleva uue seaduse loomisele on muudatusi vaja teha nii kiirgusseadusesse kui ka paljudesse teistesse Eesti õigusaktidesse.»

Castletown Law' partneri Simon Stuttafordi sõnul on seni teostatud analüüs ja töö näidanud, et Eesti peab tuumaõiguse põhivaldkonnad – tuumakäitiste ehitamise nõuded, ohutus, turvalisus ja julgeolekumeetmed, lubade ja järelevalve süsteem, jäätme käitlemine ning tsiviilvastutus – oma õigussüsteemi üle võtma. Kuna Eestis tuumatehnoloogiat ei kasutata, pole seni olnud vajadust neid aspekte siseriiklikult reguleerida.

Tuumaenergia töörühma inimressursside arendamise strateegia ja regulatiivse raamistiku kaardistus ning õigusraamistiku kaardistus tuumaprogrammiga alustamiseks on avaldatud tuumaenergia töörühma veebilehel: https://envir.ee/keskkonnakasutus/kiirgus/tuumaenergia-tooruhm