Robot-aednik hoolitses taimede eest paremini kui inimene ja läbis Turingi testi

Robot kasvatas vähema veekuluga sama hästi kui profiaednikud, kuid lehtede lõikamisel oli kohati siiski inimkäsi vaja Foto: UC Berkeley

• Inimesed jäetakse veel aednikutööle edasi ühel lihtsal põhjusel.
• Masin vajas kääridega lõikamisel natuke osavama inimkäe abi.
• Vett kulutas masin palju vähem kui professionaalne aednik.

Kui masin saab millegi tegemisega sama hästi või isegi paremini hakkama kui inimene, siis loetakse Turingi test läbituks. Nüüd võib öelda, et aednikuna taimede eest hoolitsemises ongi robotid inimestele järele jõudnud.

Eksperiment viidi läbi California ülikoolis Berkeleys (UC Berkeley), kus on pikad traditsioonid robotiseeritud aedade pidamisega juba 90ndate algusest. Katse käigus anti inimesele ja masinale seemned ning neist tuli kasvatada lopsakad taimed.

Eesmärk oli teada saada, kas iseseisvalt taimekasvatusega tegelev robot suudab kasvatada sama palju kui samas kõrval samal ajal alustanud inimene, kirjutab IEEE Spectrum.

Mõõduvõtmine toimus robotiseeritud aias AlphaGarden, mis on kombinatsioon juba tööstuslikult kasutatavast pukk-robotkasvatussüsteemist ja UC Berkeleys välja töötatud intelligentsest automaatikasüsteemist, mis ütleb hooldusrobotile, mida teha taimede parema tervise ja kiirema kasvu heaks.

Lahenduses on kasutusel kõrge eraldusvõimega kaamerad ja mulla niiskusandurid ning kõik see on enamasti täielikult automatiseeritud, alates seemnete külvamisest kuni niisutamise ja pügamiseni.

Aias kasvavad erinevad liigid ja polükultuurne taimekasvatus jäljendab seda, kuidas kooslused looduses kasvavad. Teadlased on välja selgitanud, et nii kasvab vastupanuvõime kahjuritele, väheneb väetamise vajadus ja paraneb mulla tervis. Kuna aga erinevatel taimedel on erinevad vajadused ja nad kasvavad erinevates tingimustes paremini, on polükultuurne põllumajandus töömahukam, millepärast tegelikus tootmises püütakse keskenduda pigem vähestele taimekultuuridele korraga. 

AlphaGardeni võimekuse testimiseks valmistasid UC Berkeley teadlased korraga ette kaks kõrvuti asuvat samade seemnetega põllulappi. Kokku tuli kasvama panna 32 taime, sealhulgas lehtkapsas, kurgirohi, lehtpeet, sinepiroheline, naeris, rukola, salat, koriander ja punane salat.

Nagu kaks tilka vett: vasakul inimese, paremal roboti kasvatatud taimed Foto: UC Berkeley

Kahe kuu jooksul hooldas AlphaGardeni inimeste põllulapil taimi täiskohaga aednik, samas kui kõrval tegeles aiandusega robot. Seejärel katset korrati.

Tuleb tunnistada, et ühes asjas vajas robot siiski veel humanoidi abi. Nimelt pidi inimene aeg-ajalt pügamisel aitama, aga seda tegi ta lihtsalt roboti juhiseid jälgides, kuna pügamistööriist ei suutnud päris nii paindlikult liigutada ja lõigata, kui tarkvara tahtis.

Robot koonerdas veega, kuid tulemus oli sama

Katsete tulemused näitasid, et robot suutis professionaalse aednikuga ilusti sammu pidada nii üldise taimede mitmekesisuse kui ka kasvu tagamise osas.

Aiakultuurid kasvasid roboti hooldamisel sama hästi kui inimese käe all. Suurim erinevus seisnes aga vee tarbimises: masin kasutas sama tulemuse saavutamiseks 44 protsenti vähem vett.

Kas inimestelt võetakse nüüd töö ära?

Kas inimeste töökohad aias ja põllul ongi nüüd kadumas ning masinad võtavad seal võimust?

Teadlased nii ei arva. Kuigi robot läbis Turingi testi, on katses kasutatud aednikuga võrreldes sama võimekas tehnika veel üsna kallis ja inimtööjõud sellega võrreldes suhteliselt odav.

Eksperimendi tulemusena jõuti aga veel ühele järeldusele. Kui paigaldada aeda mõned kaamerad ja andurid ning lasta tehisintellektil taimi jälgida, siis võiks robotist odavam inimtööjõud täita aiasimulaatori korraldusi selle kohta, kus, millal ja kui palju hooldada, kasta ning pügata.

Mis on Turingi test?

1950. aastal pakkus arvutiteadlane Alan Turing välja testi, mis vastaks küsimusele, kas masinad suudavad mõelda.

Selleks tuleb tema sõnul korraldada katse, mille käigus võrreldakse inimese ja masina tulemust. Kui masina vastused on inimese omast eristamatud ja sõltumatud vaatlejad ei suuda vahet teha, millised on masina tulemused, saab lugeda Turingi testi läbituks. 

Praegusel juhul võis sõltumatu vaatleja taimekasvatuse tulemusi hinnates tõdeda, et ei tee vahet, millist aeda haris masin ja millist inimene, sest tulemus oli äravahetamiseni sarnane. Seega robot läbis aianduses nn Turingi testi.