Üllatav leid: beebipoisid on beebitüdrukutest jutukamad (1)
Kolmapäeval avaldatud teadusartiklist selgub, et beebipoisid on beebitüdrukutest jutukamad. Leid paneb kahtluse alla levinud uskumuse, et esimestel eluaastatel on tüdrukutel keelelises arengus poiste ees teatav edumaa.
Seni suurima selleteemalise uuringu tulemused, mis avaldati teadusajakirjas iScience, üllatasid isegi artikli autoreid. Nad arvavad, et tegu võib olla evolutsiooni käigus tekkinud olulise soolise erinevuse ilminguga.
USAs asuva Tennessee ülikooli teadlase D. Kimbrough Olleri juhitud töörühm kogus kahe aasta jooksul helisalvestisi 5899 väikelapsest häälitsemas. Kokku oli helimaterjali 450 000 tundi ning selle analüüsimiseks kasutasid teadlased algoritmi abi.
Kuigi nii väikesed lapsed ei räägi, tekitavad nad enne kõne kujunemist siiski helisid: nad vigisevad, urisevad ja puristavad. Hiljem tekivad nende häälitsuste kõrvale ka sõnaalged nagu «ba» ja «ga», mis lõpuks asenduvad päris sõnade ja lausetega.
Teooria, et tüdrukud omandavad keele poistest kiiremini on teadusringkondades kaua domineerinud. Sellega kaasneb eeldus, et beebitüdrukud häälitsevad poistest rohkem, kuid uuringutulemused näitavad, et esimesel eluaastal häälitsesid poisid tüdrukutest rohkem. Tüdrukud jõudsid poistele järgi teisel eluaastal, mil nad kokkuvõttes 7 protsenti rohkem häälitsesid.
Erinevused ilmnesid hoolimata asjaolust, et vanemad ja hooldajad kippusid mõlemal aastal tüdrukutega rohkem rääkima kui poistega. Ühe teooria kohaselt olid poisslapsed jutukamad sellepärast, et nad olid üldiselt aktiivsemad. Seda nägemust andmed siiski ei toetanud: tüdrukud hakkasid poistest rohkem häälitsema umbes 16-kuuselt, kuid aktiivsemaks nad ei muutunud.
Töörühm arvab, et nende leiud võivad sobida evolutsiooniteooriaga, mille kohaselt häälitsevad imikud selleks, et oma heaolust märku anda oma vanematele ja hooldajatele, kes siis neile omakorda rohkem tähelepanu pööravad. Teaduskirjanduses on laialdaselt tõestatud, et poisse sureb esimesel eluaastal tüdrukutest rohkem, seega võib järeldada, et minevikus jäid jutukamad poisid tõenäolisemalt ellu ning said ka oma geene edasi anda. Teiseks eluaastaks on surmajuhtumite arv mõlemast soost laste puhul märkimisväärselt langenud ning lastel pole enam vaja endast nii häälekalt märku anda.