Tellijale
NEW SCIENTIST ⟩ See lihtne tegevus parandab lisaks füüsilisele tervisele ka meeleolu
Lubasin endale jaanuaris, et saan aasta lõpuks hakkama ühe tagasihoidliku lõuatõmbega. Mu ülakeha pole kunagi eriti tugev olnud ja teadsin, et see saab olema raske, kuid andsin endale aru, et ma ei tee seda tugevamaks saamise või parema vormi pärast. Teen seda hoopis oma aju nimel, kirjutab populaarteadusliku ajakirja New Scientist kaasautor Catherine de Lange.
Nagu paljud teised, tegin minagi varem trenni füüsilise vormi hoidmiseks. Kuid mõne aasta eest, kui kirjutasin raamatut «Brain Power: Everything you need to know for a healthy, happy brain», kaevusin sügavale füüsilise treeningu ja aju seoseid puudutavasse teaduskirjandusse. Minu leiud muutsid mu suhte spordiga igaveseks.
Pole saladus, et trennitegemine on kasulik nii kehale kui ajule. Kuid viimase aastakümne jooksul on selle täpse mõju tuvastamiseks tehtud järjest rohkem uuringuid, olgu huviorbiidis laste akadeemilise soorituse, täiskasvanute mälu või meeleolu parandamine või isegi kognitiivse languse ennetamine. «Paistab, et see on üks olulisemaid tegevusi, mida oma aju jaoks ette võtta saab,» ütleb Autraalia Newcastle’i ülikooli teadlane David Lubans. «Mõtlen füüsiliste eeliste peale palju vähem. Oluline on hea enesetunne ja aju optimaalne toimimine.»
Lubansi sarnased teadlased pööravadki nüüd tähelepanu sellele, kuidas ja miks sport aju nii võimsalt mõjutab. Nad on teinud selgeks, mis päriselt toimib ja näitavad meile, kuidas saame oma treeningutest viimast välja võtta.