Puidutööstuse jääke väärindav Eesti Maaülikooli doktorant pälvis auhinna

Copy
Eesti Maaülikooli doktorant Sharib Khan.
Eesti Maaülikooli doktorant Sharib Khan. Foto: Eesti Maaülikool

Prantsuse instituut tunnustas Eesti Maaülikooli doktoranti Sharib Khani puidutööstuse jääkide väärindamise teemalise uurimistöö eest Nordic Awardiga (eesti k. Põhjamaade auhind).

Sharib Khan uurib oma biotehnoloogia doktoriõpingute raames, kuidas toota puidutööstuse jääkidest ligniini ning seda seejärel elektrokeemiliselt väärindada. Nii ei visata või põletata seni väheväärtuslikuks peetud jäätmeid lihtsalt ära, vaid neist sünteesitavatest ainetest saab toota põnevaid materjale ja kemikaale. Näitena võiks tuua ehituses kasutatavad vahud, vaigud ja komposiitmaterjalid, aga ka 3D printimisel kasutatava filamendi ehk kiu.

Sharib Khani juhendaja, Eesti Maaülikooli biomajandustehnoloogiate professor Timo Kikase sõnul on Khani uurimisteema maailmas ainulaadne. «Uuritud on küll ioonseid vedelikke kui lahusteid puitmassist tselluloosi ja ligniini eraldamiseks, samuti ligniini väärindamist biokemikaalideks. Siiani pole aga veel keegi tegelenud spetsiaalselt disainitud ioonsete vedelike kasutamisega ligniini eraldamiseks, kus ka väärindamine toimub ioonse vedeliku keskkonnas. Selline lähenemine võimaldab toota biokemikaale palju väiksema arvu protsessisammudega, hoides niimoodi kokku energiat ja lihtsustades märkimisväärselt protsesse,» selgitas Kikas selle lähenemissuuna eripära.

Prantsuse Instituut annab igal aastal Nordic Award auhinna ühele noorele teadlasele Taanist, Soomest, Norrast, Rootsist ja Eestist, et tihendada Põhjamaade ja Rootsi teadus- ja kultuurisidemeid. Sharib Khani kõrval pälvisid tänavu Prantsuse instituudi tunnustuse Jenni Kaipainen Tampere ülikoolist Soomes, Pierre Oesterle Umeå ülikoolist Rootsis, Olga Odrzygóźdź Norra põllumajandusülikoolist ning Tran Hong Thang Taani tehnikaülikoolist. Sel aastal oli tingimuseks seatud, et uurimistöö peab olema seotud ringmajanduse põhimõtetega.

Asjaolu, et ta uurimisteema on seotud kliima soojenemise mõjude leevendamisega, on oluline ka Sharib Khanile endale. «80% kemikaalidest toodetakse tänapäeval fossiilsest toorainest. Olen pärit põllumajandusettevõtlusega tegelevast perekonnast ja mulle on hästi teada reostuse ning kliima soojenemisega kaasnevad probleemid. Näiteks toidu- ja puidutööstuse jäätmeid tekib iga päev astronoomilises koguses. Väga oluline on leida viise nende jäätmete väärindamiseks, tootes neist uusi materjale ja kemikaale,» ütles Khan. Järgmise sammuna on tal plaan teha uutele toodetele elutsükli hinnang (LCA) ja tehnilismajanduslik analüüs, et saavutada üleilmne mõju.

Auhinnareis viib viie riigi noorteadlased sügisel teaduskoostöö kontakte looma ning laborikülastustele Auvergne-Rhône-Alpes piirkonda, mida peetakse Prantsusmaa üheks kõige kiiremini arenevaks ringmajanduse edendajaks.

Tagasi üles