Seiretulemused: möödunud aasta oli Eestis keskmisest päikesepaistelisem

Rakvere, Lääne-Virumaa Foto: Marianne Loorents

Keskkonnaagentuur koostöös partneritega jälgib ja mõõdab keskkonnaparameetreid ja ilmanäitajaid maapõuest kuni atmosfääri kõrgemate kihtideni. Riikliku keskkonnaseire programmi 2022. aasta seiretulemuste kokkuvõte annab ülevaate möödunud aasta seiretööde tulemustest.

Aastatepikkuse keskkonnaandmete kogumise tulemusena saame anda keskkonnaseisundile hinnanguid ja omame terviklikku ülevaadet sellest, kuidas looduskeskkonnal läheb.

2022. aastal kogutud ilmaandemed näitavad, et aasta oli normist soojem ja päikesepaistelisem.

• Keskmine õhutemperatuur oli 7,1 °C (norm 6,4 °C).
• Sademeid esines Eesti keskmisena 530 mm (norm 662 mm).
• Eesti keskmisena 2066,1 päikesepaistelist tundi, märkimisväärselt rohkem võrreldes pikaajalise keskmisega (1829,6 h).

Kõige soojem kuu oli august (keskmine õhutemperatuur 19,5 °C) , mis oli ~3 kraadi soojem paljuaastasest keskmisest (16,7 °C). 2022. aasta kõige külmem kuu oli detsember. Detsembri keskmine temperatuur oli -2,6 °C ning see oli 1,6 °C madalam paljuaastasest keskmisest (-1,0 °C). 

Sademeid esines kõige rohkem juulis (keskmiselt 71 mm, norm 67 mm) ja kõige vähem märtsis (keskmiselt 4 mm, norm 35 mm). 2022. aastal oli soojal poolaastal (maist oktoobrini) sademeid 300 mm, mida on 23 protsenti vähem paljuaastasest keskmisest (390mm).

Kokkuvõte kajastab järgmisi valdkondi:

• meteoroloogilist ja hüdroloogilist seiret,
• välisõhu kvaliteedi seiret,
• põhjaveeseiret,
• siseveekogude seiret,
• mereseiret,
• elustiku mitmekesisuse ja maastike seiret,
• metsaseiret,
• kompleksseiret,
• kiirgusseiret,
• seismoseiret,
• mullaseiret.

2022. aasta seiretulemuste kokkuvõte on leitav Keskkonnaportaalist.

2022. a madalveeperiood paistis silma oma pikaajalise kestuse ja veevaesuse poolest. Madalveeperiood algas juba mais ning kestis aasta lõpuni. Eesti jõgede keskmine äravool moodustas 82 protsenti pikaajalisest keskmisest.

Suurvesi saabus juba teist aastat järjest kolmes-neljas jaos veebruaris, märtsis ja aprillis. Põhjuseks oli pidevalt vahelduvad sulailmad ja külmaperioodid koos lisanduvate sademetega.