:format(webp)/nginx/o/2023/05/26/15348281t1h9868.jpg)
Lääne-Aafrikast pärit haruldane roniv väät, millest paljud pole kuulnudki, on haruldase kohanemisvõimega. Nimelt võib see hakata hoopis lihasööjaks, kui ei saa mullast kätte piisavalt toitaineid.
Ladinakeelse nimetusega liaan Triphyophyllum peltatum ehk õgiköis kasvab niisketel metsastel mäenõlvadel Sierra Leone, Libeeria ja Elevandiluuranniku rannikualadel.
Kuigi mõned taimed on täielikult lihasööjad, siis on õgiköis ainus teadaolev «osalise tööajaga» lihasööja. Kui piisavalt toitaineid juurtest enam ei saa, võib haruldane taim lahti pakkida oma erilised lehed, mille näärmetest immitsevad kleepuvad tilgad. Nende eesmärgiks on kinni püüda mardikad ja muud putukad, kuid siiani oli ebaselge, millised evolutsioonitingimused sellise arengu põhjustasid.
Liaan toodab ka kaht tüüpi «mittekiskjatest» lehti, sealhulgas neid, mille otstes on konksud, mis aitavad ronida.
Taimeteadlane Traud Winkelmann Saksamaa Hannoveri Leibnizi ülikoolist ja tema kolleegid suutsid kasvatada sadu noori taimi erinevas kontsentratsioonis toitaineid sisaldavates vedelikuanumates, et testida, kas need muutuvad lihasööjateks.
/nginx/o/2023/05/26/15348298t1hb132.jpg)
Meeskond proovis erinevaid tegureid, sealhulgas temperatuuristressi, hormoone ja kasvukeskkonda, millel puudus mõni peamine toitaine – lämmastik, fosfor või kaalium.
Lihasööjaid lehti kasvatasid ainult fosforivaesed taimed. Kui need viidi tagasi kontrollsöötmesse, kus oli fosforit piisavalt, tekkisid uued lehed ilma putukaid püüdvate näärmeteta.
Kümneid taimi kasvuhoones mullapottidesse istutades põhjustas fosforipuudus mullas samuti lihasööja lehtede tekkimise (Vt lähemalt New Phytologist, doi.org/gr8j57).
«Toitainete defitsiit oli pigem üks ootuspäraseid tegureid, kuid meie ja teised teadlased eeldasime, et lämmastikuvaegus on tõenäolisem,» ütles Winkelmann.
Ta lisas, et lihasööjaks hakkamine võib olla oluline ellujäämismehhanism taimede jaoks looduslikel mäenõlvadel, kus madalas happelises pinnases napib toitaineid, eriti aga fosforit, mida on raske saada ekvatoriaalsete mussoonvihmade järel.
Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist avaldatud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Kaido Einama.