:format(webp)/nginx/o/2023/05/26/15347360t1ha867.jpg)
Kuidas planeerida kaasaegset, inimkeskset ja turvalist elukeskkonda? Mille järgi hinnata, kas loodud ruumilahendus on elanikele hea või halb? FinEst Targa Linna tippkeskuse teadlased uurisid koostöös Narva linnaga nimeste heaolu tunnetust linnakeskkonnas.
Märtsis Tartus peetud planeerimiskonverentsil tutvustasid FinEst Targa Linna Tippkeskuse teadlased ja Narva esindajad üheskoos pilootprojekti «Linnaplaneerimise heaolu skoor» tulemusi. Projekti käigus tehti esmakordselt katse mõõta füsioloogiliselt elanike heaolutunnet linnaruumis. Väljatöötatud metoodika abil loodetakse viia elanikkonna kaasamine ruumiotsuste tegemisel uuele tasemele.
Narva alustas uue üldplaneeringu koostamist 2020. aasta lõpul. Selle keskmes on väljakutse, kuidas kohandada linnaruumi elanikkonna kiire vähenemise ja eelarve võimekuse kahanemise tingimustes. Kui oma hiilgeaegadel oli Narva koduks rohkem kui 80 000 elanikule, siis praegu elab piirilinnas 54 000 inimest. Prognooside kohaselt on Narvas umbes kümne aasta pärast poole vähem inimesi, kui selle tänane hoonestus mahutada suudaks.
Linnaelanike soovid ruumiotsuste keskmesse
Narva Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise ameti juht Kaie Enno tõi planeerimiskonverentsil esile, et sarnaselt paljude teiste Eesti omavalitsustega, seisab Narva silmitsi küsimusega, mida teha n-ö suureks jäänud linnaruumiga nii, et see oleks allesjäänud elanikele jätkuvalt mugav ja elamisväärne.
/nginx/o/2023/05/26/15347366t1hc252.jpg)
«Võtsime algusest peale selge hoiaku, et teeme arenguotsuseid võimalikult palju linnaelanike soovidest ja ootustest lähtuvalt,» selgitas Enno. Nii möödus 2021. aasta valdavalt erinevaid elanikkonna uuringuid koostades ja läbi töötades. Seejuures seisti silmitsi paljudele ruumiloome ekspertidele tuttava proovikiviga, kuidas ikkagi hinnata ruumi kvaliteeti ja kuidas kvaliteetset ruumi kujundada.
«Meid huvitas, miks elanikud tajuvad pealtnäha sarnaseid keskkondasid erinevalt. Seni linnaplaneerimises kaasamiseks kõige enam kasutatud tööriist – elanikkonna taju-uuring mida koostatakse valdavalt küsitluse vormis – sellele küsimusele tegelikult vastata ei aita,» rääkis Narva peaarhitekt Peeter Tambu, ja lisas, et taoliste uuringute tulemusi mõjutavad tugevalt eelarvamused. «Teemasse süvenemata öeldakse näiteks, et Lasnamäel on halb ja Kalamajas hea elukeskkond, sest nii on Tallinnas praegu kombeks justkui arvata,» näitlikustas Tambu.
Õigel ajal ristus narvakate tee FinEst Targa Linna Tippkeskusega, kellega alustati koostööd, et luua üheskoos teaduspõhine metoodika, mille alusel mõõta inimeste heaolutunnet linnakeskkonnas objektiivsemalt. Projekti kaasati kuuskümmend kaheksa vabatahtlikku narvakat neljast erinevast vanuserühmast, kelle füsioloogilisi ja psühhosotsiaalseid reaktsioone jälgiti teadlaste valvsa pilgu all kuues Narva elamukvartalis ja kahes avaliku ruumi asukohas (Peetri plats ja Joaoru ranna-ala). Kuna tegu oli inimkatsega ja selles käsitleti tervisega seotud isikuandmeid, tuli tegijatel uuringu läbi viimiseks saada luba Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomiteelt.
Heaolu mõõtmine läbi füsioloogiliste, psühholoogiliste ja ruumiliste parameetrite
Linnelanike heaolu mõõtmiseks panid FinEst Targa Linna Tippkeskuse teadlased kokku metoodika, mis võtaks arvesse nii katsealuste psühholoogilisi kui ka füsioloogilisi näitajaid, aga ka linnakeskkonna ruumilisi parameetreid. Biosensorite abil jälgiti vabatahtlike stressitaset mõõtmispunktides. Need tulemused kombineeriti omakorda psühholoogilise uuringu tulemustega, milles küsiti katses osalenute käest nende emotsioonide, paigakiindumuse ja mõõtmiskoha taastumispotentsiaali kohta. Paiga taastumispotentsiaali näitab see, kui inimene saab selles kohas lõõgastuda ja n-ö oma patareisid laadida. Ruumilistest parameetritest hinnati nii looduslikku kui ka ehituslikku elukeskkonda ning paiga rekreatiivset väärust – kas selles punktis on näiteks pinke või spordiplats ja kui mugav neid kasutada on; või ka kui looduskaunis koht see on.
/nginx/o/2023/05/26/15347370t1haee1.jpg)
«Võimalus mõõta füsioloogiliselt inimeste enesetunnet ja stressitaset linnaruumis oli esmapilgul intrigeeriv mõte. Ehkki pilootprojekti käigus loodud tööriist vajab kahtlemata veel täiendamist, vastas see meie jaoks üldplaneeringu koostamise mõistes aktuaalsetele küsimustele päris hästi,» ütles Tambu. Eesmärk oli teada saada, kas ja kuidas linnaelanike heaolu tunnetus erinevates linnaruumi punktides erineb ning analüüsida, millised osad linnaruumist võiksid heaolutunde erinevust põhjustada.
Linnakeskkond peab olema mitmekesine
Kas on võimalik objektiivselt mõõta, kuidas inimesed ennast linnaruumis tunnevad? «Pilootprojekti tulemused näitavad, et see on tehtav. Mõõdetud ajusignaalid ja südame-veresoonkonna füsioloogilised reaktsioonid annavad alust arvata, et inimesed tajuvad füsioloogiliselt linnaruumi erinevalt,» selgitas pilootprojekti teadusjuht Ivo Fridolin FinEst Targa Linna Tippkeskusest. Ta lisas, et linnaelanike heaolu oli suurem nendes asukohtades, kus oli rohkem puid, huvipunkte ja kõnniteid ning vähem asfaltkatet ja müra.
Huvitava tulemusena ilmnes, et psühholoogilise uuringu tulemused olid väga nõrgalt seotud ruumiliste ja füsioloogiliste näitajatega. «See kinnitab, et inimesed ei vasta erinevatel põhjustel küsimustikele objektiivselt. Psühholoogilise küsimustiku osa on heaoluskoori metoodikas siiski oluline, sest aitab mõtestada teiste uuringu osade tulemusi. Näiteks oli küsitlus oluline, et teada saada, kas katsealusel oli mõõtmispunktis negatiivne või positiivne stress,» rääkis Fridolin.
«Üldplaneeringut silmas pidades oli meie jaoks kõige olulisem järeldus, et inimesed ootavad eelkõige võimalikult mitmekesist linnaruumi. See puudutab «liigirikkust» igas mõttes, nii looduskeskkonna, hoonestuste kui kõige muu osas. Kohas, kus silmapiiril on ainult hulk ühesuguseid paneelmaju, tunneb inimene ennast üldjuhul võrdlemisi halvasti – isegi kui seal on korralik kõrghaljastus ümber,» märkis Narva peaarhitekt Peeter Tambu.
Narva üldplaneering, milles pilootprojekti tulemusi arvesse võetud, jõuab avalikule arutelule lähikuudel. «Loodetavasti aitab teaduslikul metoodikal põhinev heaolu mõõtmise tööriist kaasa paremate linnaplaneerimise otsuste tegemisele tulevikus,» ütles Tambu.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)