Täna algasid Tartus Eesti vesinikupäevad

Vesinikku kastuatakse vähe mootorikütusena. Pildil Herteni vesinikutankla Saksamaal Põhja-Rein-Vestfaalis Foto: Caro/Oberhaeuser

Täna algasid Tartu Kammivabrikus Eesti vesinikupäevad, mille teema on «Majanduskasvu sidumine kliimaeesmärkidega». Teist korda toimuval rahvusvahelisel konverentsil on kohal eksperdid Euroopa juhtivatest vesinikuühendustest, messialal saab tutvuda uuemate vesinikulahendustega.

Tartu abilinnapea Raimond Tamme sõnul on vesinikul tulevikus meie energiasüsteemis kanda suur roll: «Eesti vesinikumajanduse arendamine on alles lapsekingades ja seetõttu on äärmiselt oluline suurendada teadlikkust vesinikuga seonduvatest võimalustest, viia ellu pilootprojekte ning kutsuda üha rohkem partnereid koostööle, et efektiivsuse ja konkurentsivõime seisukohalt oluline mastaap saavutada. Tartu on rahvusvaheliste vesinikupäevade toimumiseks kahtlemata õige paik, sest nii Tartu linn kui ka Tartu Ülikool on osalenud Eesti vesinikuoru loomisel, et vesinikumajandusele koostöös partneritega hoogu anda.»

25. ja 26. mail toimuvate vesinikupäevade eesmärk on aidata kaasa Eesti vesinikumajanduse käivitamisele, tuues kokku avaliku- ja erasektori valdkondade esindajad ning saada uuemat kogemust riikidest, mis on vesinikutehnoloogia arenduses esimeste seas. Konverents tõstab avalikkuse teadlikkust vesinikutehnoloogia võimalustest.

Sündmusel tutvustatakse rahvusvahelisi ettevõtteid, kes on astunud esimesi konkreetseid samme kogu vesinikumajanduse väärtusahelas, maal, merel ja õhus, ning antakse ülevaade erinevate projektide, tegevuste ja vesinikumajanduse olukorrast üldiselt. Lisaks räägitakse, mis toimub poliitika, energeetika ja hariduse maastikul ning kust tuleb raha, et rohepööre õnnestuks.

Esimese konverentsipäeva peaesineja on Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson. Lisaks räägitakse Eesti ja Euroopa Liidu poliitikast, rohelise ülemineku rahastamisest, vesinikumajanduse arendamisest erinevates riikides, vesiniku rakendamisest just rasketranspordis ja tööstuses, kus elektrifitseerida on keeruline.

Teisel konverentsipäeval toimuvad temaatilised töötoad, kus arutatakse vastavalt Eesti Vesinikuoru tööstruktuurile vesiniku tootmise ja kasutamisega seonduvaid küsimusi, vesiniku valdkonna regulatsioone ja standardiseerimist ning spetsialistide koolitamist

Esimesel konverentsipäeval on Kammivabriku juures avatud näituseala, kus näeb nii vesinikuautosid kui ka vesinikukappe, millega näiteks PowerUpi vesinikugeneraatorit toita või Tartu linna vesinikujalgratast täita. Tartu linn ja partnerid on teinud H2Value projekti stendi, Tartu Ülikool tõestab, et vesinikukohv ja pannkoogid on väga maitsvad, ning kuidas ja millistel tingimustel üldse vesinik plahvatab. Näitusealal leidub veel palju muud.

Konverentsi päevajuht on Kristo Elias. Konverentsi töökeel on inglise keel.

Esimesed vesinikupäevad toimusid 2021. aastal Tartus. Siis anti ka lubadus käivitada maailma esimene üleriigiline vesinikuorg, mis aitaks kiirendada vesinikuvaldkonna jõulist ja mitmekülgset arendamist. Eesti Vesinikuoru asutamisleping sõlmiti 18. aprillil 2023 koostöös era- ja avaliku sektori organisatsioonidega.

Eesti vesinikupäevi korraldab Eesti Vesinikuühing Eesti Vesinikuoru koordinaatorina.