Konverents: doktorikraadiga inimesed elavad kauem ja on tervemad

Teaduskraadiga mõnikord kaasneva väiksema töötasu võib üles kaaluda pikem eluiga, selgus teadustööst Foto: Kaire Uusen

Täna, 23. mail Tallinna Tehnikaülikoolis toimuval doktorantide konverentsil tõdeti, et plussid, mida doktorikraadi omanikud oma ellu saavad, kaaluvad üle vähesed ajutised miinused, näiteks teatud perioodil suure pingutuse ja oma õpingute ajal äris tegutsevatest eakaaslastest väiksema töötasu.

Aastate möödudes need rollid vahetuvad ning doktorikraadiga inimesed võivad oma valikuga vägagi rahul olla. Lisaks ei tähenda teaduskarjäär tänapäeval tingimata töötamist ainult ülikoolis, vaid üha enam levib nn prakadeemikute osatähtsus, et töötatakse korraga mitmes kohas, nii ülikoolis kui ka väljaspool.

Eneli Kindsiko, kes on samal ajal Arenguseire Keskuse ekspert ja ülikoolis kaasprofessor, tõstis esile eeliseid ja hüvesid, mida doktorikraad tema ellu on toonud. Ta on prakadeemik, kes töötab mitmes kohas ja saab siduda teaduse, st akadeemilise karjääri praktiku kogemustega. Doktorikraadi saanutest valib Eestis täielikult akadeemilise karjääri 60 protsenti, kombineeritud ehk prakadeemiku karjääri ca 30 protsenti ja ülejäänud eelistavad mitteakadeemilist karjääri.

Suur pluss on tema hinnangul akadeemiline vabadus, millest mujal töötades ei saa või ei osata unistadagi. Puudub kellast kellani töötamise kohustus, tööaega saab vabalt sättida, samas pakub töö iga päev palju elamusi, pidevat enesetäiendamist, uusi kohtumisi, kaugete riikide kolleegidest saavad mõttekaaslased ja sõbrad, kelleta hiljem elu ette ei kujuta. Professorid, kes loengus tunduvad ranged, osutuvad muudes oludes tihti väga säravateks isiksusteks, kellest saavad tulevases karjääris kolleegid või sõbrad.

Kindsiko sõnul kinnitavad uuringud, et doktorikraadiga inimesed elavad kauem ja ka tervemana. Eriti kehtib see meeste kohta, kus elueas ja tervena elamises on ülejäänud meestega eriti märgatav vahe. Su aju töötab ja hoiab sind vormis, su ümber on kogu aeg targad inimesed, mis mõjub hästi.

Foto: Kaire Uusen

Doktorandid ei ole tingimata noored inimesed, ka see trend süveneb. Nooremad doktorandid ja doktorikraadi kaitsjad on reaalteadustes, kus iga kolmas jõuab kraadini enne 30. eluaastat. Kõige hilisemas eas kaitstakse kraadi humanitaar- ja sotsiaalteadustes. Väidetavalt on vanimad doktorikraadi saajad maailmas olnud üle 80-aastased.

Ja veel – doktorikraadiga inimesed teenivad tulevikus suhteliselt hästi, näiteks õppejõud naljalt töötuks ei jää. Isegi majanduslanguste ajal, kui mujal kärbitakse personali, on doktorikraadiga inimeste seas sama näitaja väga madal. «Õppejõu töö on üsna turvaline,» märkis Kindsiko.

23. mail toimuval TalTechi doktorantide tasuta konverentsil «Anna oma karjäärile hoogu doktorikraadiga» räägitakse doktorikraadi eelistest ja sellest, kuidas doktorikraad sind tööturul teistest eristab. Samuti kummutatakse doktoriõppe kohta levinud müüdid ja uuritakse, mida kujutab endast doktorantuuri läbimine tegelikkuses. Oma kogemusi, teadmisi ja väärtuslikke näpunäiteid jagavad konverentsil silmapaistvad doktorikraadiga esinejad ja TalTechi doktorandid. Seega on konverents suurepärane võimalus kohtuda teiste sarnast teed käivate üliõpilaste ja ekspertidega ning saada doktorikraadi väärtusest sügavamalt aru. Korraldajate soov on, et see konverents annaks sulle vajalikke teadmisi ja inspiratsiooni, et oma karjäärialaste eesmärkide poole enesekindlusega pürgida.