Uuring: surmavad kuumalained Lõuna-Aasias muutuvad üha sagedasemaks

Aprilli kuumalaines otsisid indialased leevendust puude varjust. Foto: Rajesh Kumar Singh

Aprillis Bangladeshis, Indias, Laoses ja Tais aset leidnud rekordiliselt surmavad kuumalained esinesid kliimamuutuste tõttu vähemalt 30 korda tõenäolisemalt, selgub kolmapäeval avaldatud uuringust.

Mõnes India piirkonnas tõusis aprilli keskel temperatuur üle 44°C, Mumbai lähedal registreeriti ühel päeval 11 kuumarabandusest tingitut surmajuhtumit. Bangladeshis Dhakas registreeriti kuumim päev pea viimase 60 aasta jooksul.

Tais asuvas Taki linnas mõõdeti kuumarekord 45,4°C, samal ajal Laoses Sainyabuli provintsis riiklik kuumarekord 42,9°C. Tais teatati kahest surmajuhtumist, kuid tegelik surmade arv oli tõenäoliselt suurem, sest äärmusliku kuumusega sattus haiglatesse tavapärasest rohkem inimesi. Kuumalainest said enim mõjutada vaesed inimesed.

Värskes Maailma kliimavastutusuuringute organisatsiooni (WWA) uuringus vaadeldi keskmist maksimaalset temperatuuri ja maksimaalset kuumaindeksit, milles arvestatakse ka niiskustasemega. «Teadlased leidsid, et mõlemas piirkonnas tegid kliimamuutused niiske kuumalaine vähemalt 30 korda tõenäolisemaks, temperatuurid olid vähemalt 2°C kõrgemad kui need oleksid olnud ilma kliimamuutuste tagajärgedeta,» ütles WWA oma avalduses. «Kuni kasvuhoonegaaside heitkoguseid ei vähendata, järkub globaalne temperatuuritõus ja niisugused nähtused muutuvad üha sagedasemaks ja rängemaks,» lisasid teadlased.

Samuti leiti analüüsis, et Indias ja Bangladeshis esinenud ilmastikunähtused, mida varem võis olla vaid korra sajandis, võivad nüüd inimtekkeliste kliimamuutuste tõttu esineda umbes iga viie aasta tagant. Kui globaalne keskmine temperatuur tõuseb 2°C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga – mis tõenäoliselt toimub umbes 30 aasta jooksul, kui kasvuhoonegaaside heitkoguseid kiiresti ei vähendata – võivad niisugused äärmuslikud ilmastikunähtused Laoses ja Tais aset leida iga 20 aasta järel.

«Üha enam näeme, et kliimamuutused suurendavad märkimisväärselt kuumalainete sagedust ja intensiivsust,» ütles Granthami kliimamuutuste ja keskkonnainstituudi teadlane Friederike Otto. Kuumalained on ühed surmavaima mõjuga ilmastikunähtused.

Teadlased on varem konkreetsete sündmuste otsesesse seostamisse kliimamuutustega suhtunud kõhklevalt, kuid viimastel aastatel on tekkinud uus teadusvaldkond, millega WWA tegelebki. Mõnel ilmastikusündmusel on globaalse keskmise temperatuuri tõusuga keerukam seos kui teistel, kuid kuumalainete ja suurenenud sademetehulga seose kindlaks tegemine on suhteliselt lihtne. WWA sõnul on aga teiste nähtuste, näiteks põudade, lumetormide, troopiliste tormide ja metsatulekahjude täpne seostamine kliimamuutustega aga keerulisem.