Eesti teadlased püüavad puukborrelioosi seljatada kohalike ravimtaimedega
/nginx/o/2023/05/18/15329248t1h2007.png)
/nginx/o/2023/05/18/15329247t1hd723.png)
18. mai 2023, 00:30
/nginx/o/2023/05/15/15323706t1h03e4.jpg)
- Eesti ravimtaimede uurimine võimaldab tuvastada nende täpsed antibakteriaalsed omadused
- Tehnikaülikooli teadlaste eesmärgiks on leida borrelioosi ravivaid ühendeid kohalikest taimedest
- Aed-uniohaka lehtedest valmistatud ekstrakt hävitab puukborrelioosi põhjustavaid baktereid
Üle Eesti kannab ligikaudu iga kolmas ning Tallinnas kuni iga neljas puuk borrelioosi põhjustavaid baktereid. Kas Eestis kasvavate ravimtaimede abil saaks puukborrelioosile vastu astuda ja neid baktereid hävitada, uurivad oma teadustöös Tallinna Tehnikaülikooli teadlased.
Soojemate ilmade tuleku ja inimeste suureneva vabas õhus liikumisega kaasnevad ka ohud, millele tuleks kindlasti tähelepanu pöörata. Rohealadelt võib inimese nahale kinnituda puuk, kes tõenäoliselt kannab vähemalt üht haigustekitajat. Eesti puukide arvukus ning puukide kantavate haigustekitajate levimus on viimasel aastakümnel märgatavalt kasvanud.
Hiljuti avaldatud Tervise Arengu Instituudi (TAI) projekti «Pane puuk posti!» tulemustest selgub, et vaadeldud kuuest peamisest viirusest/bakterist tuvastati vähemalt ühe haigustekitaja olemasolu 62,3% kõikidest uuritud puukidest. Tuntumad puukide levitatavad haigused on näiteks puukentsefaliit ja -borrelioos.
Borrelioosi tekitajaid aina rohkem
Viirushaiguse entsefaliidi vastu on võimalik ennast vaktsineerida, samuti tekib haiguse läbipõdemisel immuunsus. Puukborrelioosi ehk Lyme´i tõve puhul ennetav ravi puudub. Peale haigestumist immuunsust ei teki ning nakatumisel võivad olla väga tõsised tagajärjed.
Borrelioosi põhjustavad puugihammustuse kaudu inimese verre sattuvad bakterirühma Borrelia burgdorferi sensu lato esindajad. Nakatumise esmatunnuseks on laienev punetav laik hammustuskoha ümber, mida ei esine aga tervelt kolmandikul juhtudest.
Hilisemas haigusstaadiumis võivad sümptomitena esineda nii liigeste, närvisüsteemi, naha- kui ka südamekahjustused, selgub paljude teadusajakirjade, näiteks nii «Frontiers in Neurology», «Pain», «Lancet» kui ka «Clinical Microbiology and Infection» avaldatud teadusartiklitest.
TAI andmetel on ligikaudu 28% Eesti puukidest B. burgdorferi kandjad ning borrelioosi nakatub üle 2500 inimese aastas. Võrreldes viimaseid andmeid aastatel 2006–2009 ning 2012–2014 läbi viidud uuringute tulemustega selgub, et borrelioosi tekitajate levimus puukides on üle Eesti kasvanud kohati 2–3 korda.
Oluline on teada, et puukide kantavatesse haigustesse võib nakatuda ka linnas. TAI 2018. aasta pealinna rohealade uuring näitas, et keskmiselt 35% linnaaladelt kogutud puukidest kandsid vähemalt üht haigustekitajat, kusjuures borrelioosi põhjustavate bakterite levimus ulatus kohati 25%-ni puukidest.
Vaja on uudseid ravimeetodeid
Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega, mis on akuutse haiguse ravis üldiselt efektiivsed. Küll aga võib märkamata jäänud haigestumise ning hilinenud ravi puhul välja kujuneda krooniline haigus.
Kestvate kaebuste põhjustajateks on B. burgdorferi bakterite vastupidavamad vormid, nimelt ümarvormid ning biofilm, mis ei ole antibiootikumidele sama tundlikud kui bakterid oma algsel kujul, kruvikujuliste mikroorganismide ehk üksikute spiroheetidena.
Resistentsete bakterivormidega võitlemiseks on tarvis uudseid ravimeetodeid. Teaduskirjanduses on palju näiteid selle kohta, et puukborrelioosi vastu on efektiivsed erinevad taimse päritoluga ühendid ehk fütokemikaalid.
Tallinna Tehnikaülikooli Instrumentaalanalüüsi uurimisrühm on Eesti taimede uurimisega tegelenud juba pikka aega ning rühma viimaste aastate põhiliseks eesmärgiks on just B. burgdorferi vastast mõju omavate fütokemikaalide tuvastamine ning kroonilise borrelioosi raviks sobilike uute juhtühendite leidmine.
Kuigi paljud Eesti taimed on tuntud antibakteriaalset toimet omavate ravimtaimedena, ei ole väidetavad head omadused tihti teaduslike meetodite abil kinnitatud. Eesti taimede keemiline uurimine võimaldab tuvastada konkreetseid taimseid ühendeid, mis erinevate terapeutiliste omaduste eest vastutavad.
Milliseid taimi keemikud uurivad?
Instrumentaalanalüüsi uurimisrühm käsitleb paljusid erinevaid Eestis kasvavaid taimi, mis on ravimtaimedena vähem või rohkem tuntud. Uurimistöö tulemusena valmib ülevaade paljude siinsete taimede ekstraktide keemilise koostise ning kasulike omaduste kohta.
Taimeuuringute esimeseks osaks on uuritavate liikide keemiline kirjeldamine, nendes leiduvate peamiste ühendirühmade tuvastamine ning taimeekstraktide antioksüdatiivsete omaduste väljaselgitamine.
Antioksüdatiivse toime omamine viitab ekstrakti võimalikele terapeutilistele kasutusvõimalustele nii antibakteriaalse vahendina kui ka oksüdatiivse stressiga seotud haiguste, näiteks vähkkasvajate ravis. Sobiliku solvendi ja ekstraktsiooniprotokolliga on võimalik taimedest eraldada antibakteriaalsete omadustega ühendeid, mille hulgast loodetakse leida puukborrelioosi raviks sobivaid.
Hea ülevaate sellest tööst annab hiljuti teadusajakirja „Molecules“ erinumbris avaldatud artikkel, mis kajastab erinevates Eesti madarates leiduvate fütokemikaalide tuvastamist ja iseloomustamist.
Hobumadara, roomava madara ja pehme madara ekstraktidel leiti olevat märkimisväärsed antioksüdatiivsed omadused. Ekstraktidest tuvastati peamiselt mitmeid polüfenoolide ning iridoidide aineklassidesse kuuluvaid ühendeid. Nende aineklasside esindajad on paljudes varasemates teaduslikes uuringutes näidanud mitmekülgseid kasulikke terapeutilisi omadusi.
Polüfenoolid on tuntud nii oksüdatiivse stressiga seotud haiguste ennetamises kui ka ravis, iridoidid nii põletikuvastaste omaduste poolest kui ka bakterite, viiruste ja seente kasvu pärssijatena.
Tugevaimate antioksüdatiivsete omadustega leiti olevat hobumadara õitest valmistatud ekstrakt. Lisaks tehti kindlaks Eesti madaraliikides leiduvad lenduvad ühendid, millest kõigis kolmes taimes leiduvad fütokemikaalid on varasemalt kinnitatud bakterite ja seente kasvu pärssijad.
Aed-uniohaka head omadused on tõestatud
Eestis kasvav taim, mille Borrelia-vastaseid omadusi on uurimisrühm juba edukalt kinnitanud, on aed-uniohakas.
Vastava uurimistöö tulemused avaldati eelmisel aastal teadusajakirja „Pharmaceuticals“ erinumbris ning need pälvisid oma olulisuse poolest oma vallas esile tõusva artiklina äramärkimise.
Aed-uniohaka ekstraktist eraldati iridoid-glükosiidide aineklassi kuuluvaid ühendeid sisaldav osa, mis omakorda näitas ühteaegu suurepärast Borrelia-vastast toimet kui ka vähest ohtu imetajarakkudele. Kuna Borrelia-vastast toimet omavate ühendite osakaal moodustab ligikaudu 15% kogu ekstraktist, on aed-uniohaka lehed suurepäraseks looduslikuks allikaks, millest eraldada uusi juhtühendeid puukborrelioosi raviks.
Uuritakse ka teelehti ja mett
Tallinna Tehnikaülikooli Instrumentaalanalüüsi uurimisrühma teadlased Merike Vaher, Piret Saar-Reismaa, Pille-Riin Laanet, Piia Jõul ja Olga Bragina jätkavad Eesti taimede keemilise kirjeldamisega ning ravipotentsiaaliga ühendite jaoks sobilike ekstraktsioonimeetodite väljatöötamisega.
Hetkel uuritakse muuhulgas nii erinevate teelehtede kui ka erinevate Eesti mete ja suira Borrelia-vastast toimet ning käimasolevad katsed on mõlemal juhul näidanud paljulubavaid tulemusi.
Tehnikaülikooli teadlased loodavad, et uuringute tulemused võivad osutada uutele ravivõimalustele arstide ja nende patsientide jaoks ning sillutada teed kliinilistele uuringutele, et aidata kroonilist puukborrelioosi põdevaid inimesi.