/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/05/15/15322527t1he8ea.jpg)
Elektroonika- ja IKT-tööstus on digi- ja rohepöörde üks peamisi tõukejõude, märkis TalTechi professor Yannick Le Moullec.
TalTechi professor Le Moullec: IKT-tööstus aitab rohepöördele kaasa
Tema sõnul vähendavad digilahendused heitkoguseid ja ressursikasutust ja nii aitavad elektroonika- ja IKT-ettevõtetes arendatud lahendused viia jätkusuutliku innovatsiooni ellu teistes sektorites.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (lühend IKT) on andmete töötlemise, salvestamise ja edastamise tehniliste vahendite, meetodite ning võtete koondnimetus.
Teisalt on elektroonikaseadmete tootmiseks vaja väga erinevaid materjale, millest paljud on taastumatud ja avaldavad olulist keskkonnamõju. ÜRO andmetel on elektroonikajäätmed maailmas kõige kiiremini kasvav jäätmevoog – 50 miljonit tonni aastas.
Kuna nõudlus elektroonikaseadmete järele kasvab jätkuvalt, on oluline tagada kasvu jätkusuutlikkus. TalTechi Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi professor Yannick Le Moullec selgitab, mida peaksid elektroonika- ja IKT ettevõtted silmas pidama säästvate praktikate ja tehnoloogiate juurutamisel, et vähendada oma keskkonnamõju.
/nginx/o/2023/05/15/15322530t1h8c51.jpg)
Elektroonika- ja IKT-tööstus on üks suurimaid panustajaid Eesti majandusse ning Eestis luuakse lahendusi olmeelektroonikast tervishoiu ja tööstusautomaatikani. Le Moulleci sõnul edendab elektroonikatööstus jätkusuutlikku innovatsiooni teistes sektorites.
«Seda tuntakse võimaldava efektina, elektroonika ja IKT rakendamine toetab energiasäästu teistes tööstusharudes, näiteks transport, ehitus, linnamajandus. Üha populaarsemad elektrisõidukid vähendavad süsinikdioksiidi heitkoguseid. Nutikate hoonete projekteerimisel optimeeritakse energiakasutust ja jäätmete vähendamist, kasutades tõhususe parandamiseks andureid ja andmeanalüüsi,» rääkis Le Moullec.
Näiteks Rahvusvahelise Mobiilside Assotsiatsiooni (GSMA) hinnangul annavad mobiilsidevõrgud ligikaudu 0,4 protsenti ülemaailmsetest heitkogustest, kuid võrkude võimaldav efekt vähendas kasvuhoonegaaside heitkoguseid kogu maailmas peaaegu kümme korda rohkem kui nende tekitatud süsiniku jalajälg.
Le Moullec toob aga ka välja, et teisalt tuleb olla ettevaatlik, et üha efektiivsemate lahenduste juurutamisel ei tekiks tagasilöögi efekti. «Ettevõtted peavad jätkama säästvate tavade ja tehnoloogiate arendamist ja rakendamist, et vähendada oma keskkonnamõju. Energiatõhusam ja säästlik tehnoloogia võib paraku muuta meid hooletumaks tarbijateks, mis tühistab säästvamate lahenduste mõju,» kutsus professor üles kasutama ka efektiivsemat ja uuemat tehnoloogiat targalt ja säästlikult.
Le Moulleci sõnul on näiteks ohtlike ainete piiramise direktiivi rakendamine vähendanud ohtlikke jäätmeid ning suurendanud säästvamate materjalide ja tavade kasutamist.
«Lisaks ohtlike ainete kasutamise piirangutele rakendavad Eesti elektroonika- ja IKT ettevõtted üha rohkem ringmajanduse mudeleid, et vähendada raiskamist ja edendada jätkusuutlikkust miljonite komponentide ringlussevõtu kaudu. Kui elektroonikaettevõtted kasutavad oma toodetes üha suuremaid koguseid ringlussevõetud materjale, siis väheneb elektroonikaseadmete keskkonnamõju ja tööstuse tarneahel muutub jätkusuutlikumaks,» ütles Le Moullec. «Ringmajandusettevõtetest võib tuua eeskujuks näiteks nutiseadmete uut elu andvad Foxway, Reconext või Teleplan,» lisas professor.
Le Moulleci sõnul saavad elektroonika- ja IKT-tööstus vähendada oma keskkonnamõju ka jätkusuutlike materjalide kasutamisega. Alumiinium on parim näide keskkonnasäästlikust metallist, kuna seda saab peaaegu lõputult ümber töödelda. Iga tonni ümbertöödeldud alumiiniumi kohta säästetakse 9 tonni CO2 heitkoguseid, mis väldib vajadust kaevandada uut toormetalli.
Keskkonnamõju vähendamisel on kriitilise tähtsusega ka energiatõhusate toodete arendamine. LED-valgustite energiatõhusus on traditsiooniliste hõõglampidega võrreldes kuni 80-90 protsenti ning väikese võimsusega protsessorid võivad energiatarbimist vähendada kuni 50 protsenti.
«Nutikad hooned võivad andureid ja andmeanalüüsi kasutades vähendada energiatarbimist ja jäätmeid. 2020. aasta seisuga on maailmas müüdud üle 60 miljoni nutikodu seadme, mis võib vähendada energiatarbimist kuni 30 protsenti,» tõi Le Moullec näiteid.
Kuigi miljonite elanikega linna elektroonika ja IKT abil targemaks ja tõhusamaks muutmise mõju oleks võrreldamatult suurem kui ühe tehase tõhusamaks muutmine, on igasugune kasu – nii suur kui väike – olulise positiivse mõjuga, usub professor.
Eesti Elektroonikatööstuse Liidu juhi Arno Kolgi sõnul annab jätkusuutlik elektroonika- ja IKT-tööstus võimaluse näha näha ja turundada Eestit lisaks e-riigile ka nutika ja rohelise tööstusriigina.
«Digitaliseerimine ja rohepööre põhinevad elektroonikal. Eesti elektroonika- ja arendusettevõtetel on hea võimalus kasvada kasvaval turul ning samuti võtta turuosa Hiina ja teiste Aasia ettevõtete arvelt, sest elektroonika tootmine kolib tasapisi Aasiast Euroopasse siinsetele tarbijatele lähemale. Seetõttu on meie elektroonikatööstusel võimalik säästvaid praktikaid kasutades väga head eeldused luua siia stabiilseid töökohti ja tuua Eestisse investeeringuid.»
Le Moulleci kinnitusel annavad digi- ja rohepööre ainulaadse võimaluse kaitsta keskkonda uute tehnoloogiate rakendamisega, mis aitavad ettevõtetel tõhusamalt ja tootlikumalt tegutseda ning saavutada konkurentsieelise piirkondade ees, kus keskkonnaprobleeme ei tähtsustata.
«See võib kaasa tuua investeeringute suurenemise ja töökohtade loomise, millest saavad kasu nii ettevõtted kui ka kohalikud kogukonnad,» arvas Le Moullec.
Digi- ja rohepööre on kriitiline samm jätkusuutlikuma ja vähese CO2-heitega majanduse suunas. Elektroonika- ja IKT-tööstusel on ülemineku juhtimisel võtmeroll.
«Tänu elektroonika- ja IKT-tööstuse tulevikku vaatavale mõtteviisile saame kasutada tehnoloogia jõudu, et vähendada oma süsiniku jalajälge ja luua säästvam tulevik kõigile. Üleminek säästvamale ja keskkonnateadlikumale majandusele ei toimu üleöö; seetõttu tuleb julgustada nii ettevõtete kui ka valitsuste pikaajalist pühendumist ning haridus- ja koolitusmeetmeid,» tõdes Le Moullec.