Emadepäeval algas looduskaitsekuu - milleks seda tähistada?
/nginx/o/2023/05/15/15322491t1hcd62.jpg)
Looduskaitsekuu tänavune juhtmõte «Loodus linnas» kutsub avastama linnaloodust ja mõtisklema selle tuleviku üle. Kuu aja jooksul saab osa võtta retkedest ja töötubadest ning õppida oma loodusvaatlusi andmebaasidesse sisestama. Info looduskaitsekuu ettevõtmiste kohta on koondatud Keskkonnaameti kodulehele.
«Rohealad tähendavad paremat elukvaliteeti,» ütles Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. «Rohealad parandavad õhukvaliteeti, reguleerivad temperatuuri, parandavad veekvaliteeti, leevendavad müra ja kliimamuutuste mõju. Rohealad on head ka vaimsele tervisele, sest aitavad leevendada stressi,» selgitas Vakra looduskaitsekuu fookusteema olulisust.
Looduskaitsekuu algab igal aastal emadepäeval ning kannab tänavu juhtmõtet «Loodus linnas». Kuu aja jooksul korraldavad keskkonnahariduskeskused, teadusasutused ja muuseumid ja loodusturismi ettevõtjad üle Eesti retki, mis viivad loodusesse nii jalgsi, kanuudel kui ratastel. Osaleda saab töötubades või külastada loodusfestivale.
Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur kutsuvad huvilisi vaatlusretkedele, et õppida märkama ja tundma linnalooduses leiduvaid liike, kellega jagame ühist elupaika. Retkedel on võimalus õppida ka vaatluste sisestamist loodusvaatluste andmebaasi.
Looduskaitsekuu ettevõtmiste info ning lisamaterjalid linnalooduse märkamiseks on koondatud Keskkonnaameti kodulehele keskkonnaamet.ee/looduskaitsekuu.
Linnaloodus hõlmab eriilmelisi elupaiku: parke, aedu, metsi, kalmistuid, tänavahaljastust, veekogusid ja muid looduslikke ja poollooduslikke alasid. Mitmekesised elupaigad pakuvad toitu ja varjevõimalusi erinevatele liikidele. Elustikurikas keskkond tagab tervisliku ja meeldiva keskkonna.
Looduskaitsekuu avamisel 15. mail tunnustatakse inimesi, kelle teod on eeskujuks looduse hoidmisel. Eesti Vabariigi president Alar Karis ning kliimaminister Kristen Michal annavad üle Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia, looduskaitsemärgid ning noore looduskaitsja märgid.
Looduskaitsekuud hakati tähistama 1980. aastal ning tavapäraselt kestab looduskaitsekuu emadepäevast keskkonnapäevani juuni alguses. Möödunud aastal oli looduskaitsekuu juhtmõte «Püsiv ja muutuv Eesti looduses», mis kutsus märkama muutuseid looduses meie ümber.
Keskkonnaagentuuri iga-aastasest looduskaitse ülevaatest selgub, et Eesti maismaast on kaitse all 19,6% ja kaitsealune ala moodustab riigi kogupindalast 23%. Kokku oli 2022. aasta lõpuks Eesti looduse infosüsteemis (EELIS) 4 331 kaitstavat loodusobjekti kogupindalaga 1 617 438 ha. Võrreldes 2021. aastaga lisandus 212 objekti ja kaitsealune pindala kasvas 2 680 ha võrra.