Ravimite arendamine on pikk ja kallis protsess, milles löövad kaasa eri taustaga teadlased. Füüsikalise farmaatsia ja farmatseutilise tehnoloogia ravimiteadlased aitavad disainida iga uue raviaine molekuli jaoks sobivaimat ravimvormi, valida parimat manustamisviisi, valmistada ravimvormi ning uurida selle käitumist organismis. Ravimvorm on kui kandja, mis aitab viia raviaine inimese organismi. Tänapäeval on keerulisemate ravimite puhul võetud kasutusele nanotehnoloogial põhinevad ravimkandursüsteemid, mille tootmiseks tuleb hoolikalt läbi mõelda abiainete ja kandursüsteemi valmistamise meetodite valik ja tunda nende omadusi.
Professor Karin Kogermann selgitas, et ravimi kvaliteeti ei saa parandada lõpptoote testimisel. Kvaliteedile tuleb mõelda juba algusest peale ja see vajab pidevat kontrollimist. «Oleme haavapreparaatide valmistamist alustanud just sellest, et otsime sobivaimad raviained, viime need uudsete valmistamistehnoloogiate abil sobivasse kiulisse polümeersesse maatriksisse ning testime nende toimet, ohutust ja kvaliteeti,» rääkis professor. Paikne antimikroobne haavaravi võimaldab tõhusamalt mikroobide vastu võidelda ja soodustab haava paranemist.
Karin Kogermann lõpetas Tartu Ülikooli proviisori eriala integreeritud bakalaureuse- ja magistriõppe 2004. aastal ning kaitses Helsingi Ülikoolis 2008. aastal doktoritöö «Tahke aine muutuste uurimine dehüdratatsiooni ajal: uued arusaamad kasutades võnkespektroskoopiat ja mitmemõõtmelist analüüsi». Pärast kaitsmist naasis Karin Kogermann Tartu Ülikooli, kus jätkas oma akadeemilist karjääri. Aastal 2012 alustas ta järeldoktorantuuri tehnoloogiainstituudis antibiootikumide laboris, uurides antibiootikumide toimet. Praegu töötab Kogermann farmaatsia instituudis füüsikalise farmaatsia professori ja instituudi juhatajana ning tal on oma uurimisrühm.