Saada vihje

Mart Min, elektroonikaprofessor ja leiutaja 80! (1)

Copy
Mart Min 2004. aasta oktoobris Tallinna Tehnikaülikoolis enda loodud südamestimulaatoritega.
Mart Min 2004. aasta oktoobris Tallinna Tehnikaülikoolis enda loodud südamestimulaatoritega. Foto: Toomas Huik

Tallinna Tehnikaülikooli Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi emeriitprofessor Mart Min saab täna, 9. mail 80-aastaseks.

Mart Min on avaldanud 250 teadusartiklit, 50 patentset lahendust, juhendanud ligi 20 doktoritööd ning arendanud rahvusvahelist koostööd.

Min on lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi (nüüdne Tallinna Tehnikaülikool) 1969. aastal tööstuselektroonika erialal. 1968. aastast on ta töötanud ülikoolis erinevatel akadeemilistel kohtadel kuni professori ja juhtivteadurini ning mõõteelektroonika õppetooli juhini, esmalt automaatika ning 1984. aastast elektroonika kateedris. Nüüd kannab see Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi nime.

Mart Min oli TTÜ elektroonika kateedri viimane juhataja (1988−1992) ning elektroonikainstituudi esimene direktor keerulistel üleminekuaegadel 1992−2000.

Mini kandidaaditöö, mis valmis 1984. aastal, oli mürase vahelduvpinge sünkroonmõõtmisest, tema juhendaja Paul Plakk (1909–2001) oli 1962. aastal elektroonika kateedri asutaja. Plakk tegeles juba üliõpilasena tehnikaülikoolis elektronmõõteriistade arendusega. Aastail 1930–1940 lõi ta signaaligeneraatoreid, mõõtesildu, elektronvoltmeetreid ja muid omas ajas uuenduslikke seadmeid. Rööbiti loodi samalaadseid seadmeid ka näiteks Ameerika Ühendriikides Hewlett-Packardis ja Saksamaal Rohde & Schwarzis.

Mart Min

Sündinud 9. mail 1943

Haridus

1950–1957 Saue 7-klassiline kool; Keila keskkool, Tallinna 42. keskkool; 1962 lõpetas Tallinna kaugõppekeskkooli

1969 Tallinna Polütehniline Instituut (TPI), elektrotehnikateaduskond, tööstuselektroonika eriala

1976–1979 TPI aspirant

1984 Kiievi Polütehniline Instituut, tehnikateaduste kandidaat

Tunnustused

1986 Eesti NSV Ministrite Nõukogu teaduspreemia (kollektiivis Hanno Sillamaa juhtimisel)

1993 Eesti Vabariigi teaduspreemia tehnika alal

2008 Valgetähe III klassi teenetemärk

2011 Eesti Vabariigi teaduspreemia tehnikateaduste alal

2011 Euroopa leiutaja auhinna nominent teadusliku uurimistöö kategoorias

​Töökäik

Keila Kolhoosidevahelise Ehitusnõukogu abitööline 1961

Pottsepa abiline 1961–1962

​Tehases Norma laadija 1962–1963

Tootmiskombinaadi Ühendus liftimehaanik 1963–1964

Tallinna Polütehnilises Instituudis/Tallinna Tehnikaülikoolis:

- tootmisprotsesside automatiseerimise probleemlaboratooriumi insener 1968

- automaatika kateedri mõõtmistehnika labori juhataja 1968–1973

- teadusliku uurimise sektori vaneminsener 1973–1975

- tootmisprotsesside automatiseerimise probleemlaboratooriumi vaneminsener 1975–1976

- nooremteadur (0,5 koormusega) 1977–1979

- automaatika kateedri TU sektori vanemteadur 1980–1984

- elektroonika kateedri vanemõpetaja 1984–1986

- dotsent/juhtivteadur 1986–1992, kateedrijuhataja 1988–1992; automaatikateaduskonna kasvatusprodekaani kt 1984/85

- teadusprodekaani kt 1986/87

- elektroonikainstituudi direktor 1992–2000

- mõõteelektroonika õppetooli juhataja ja professor 1992–2007

- erakorraline juhtivteadur ja õppetooli hoidja 2007–…

- AS Küberneetika arendusbüroo EKTA direktor 1999–2001

- AS Cybernetica osakonnajuhataja

- ettevõtte Smartimplant OÜ kaasasutaja

- rahvusvahelise uurimisrühma juht Bioprotsesside ja Analüütilise Mõõtmistehnika Instituudis (Institut für Bioprozess- und Analysenmesstechnik), Heilbad Heiligenstadt, Saksamaa 2007–2010.

- tehnikaülikooli emeriitprofessor elektroonikainstituudis alates 2010

Mart Mini ala on mõõteelektroonika, 1980. aastatel vektor- ja sünkroonvoltmeetriteks nimetatud faasitundlikud voltmeetrid. Originaalsete «vektor-voltidega» tegelesid Min ja Toomas Parve (1949–2020) koostöös Raadio-Elektroonika Tehasega ning Tallinna Raadioelektroonika Konstrueerimisbürooga ja sealse leiutaja Toom Pungasega (1937–2011).

1980. aastatel osales Min telespektromeetri Faza loomisel kosmilise orbitaaljaama Mir jaoks koos Tõravere observatooriumiga ning sealse aparaadiehitaja Uno Veismanni ja tema kolleegidega.

Uuemal ajal on Min ja kolleegid tegelenud elektrilise impedantsi mõõtmislahendustega. Impedants on elektriline takistus ehk vastupanu vahelduvvoolule. Materjalidel ja struktuuridel on loomulik takistus ning selle dünaamika, Mini nüüdne põhihuvi on bioimpedants. Nii on koos ühe Soome firmaga loodud inimkudesid detekteeriv meditsiiniline nõel. Eriti pakub talle huvi südamerütmurite vallas rootslaste-ameeriklastega tehtud koostööst välja kasvanud südametöö ja hingamise jälgimiseks vajalike seadmete loomine. Tema uurimisrühmas on tegeletud ka pöörisvoolu impedantsiga metallide mõõtmisega. Nende teadmiste põhjal on loodud seadmeid euromüntide tuvastuseks ja akude hindamiseks.

Mart Min on koos professorite Enn Velmre ja Toomas Rangi ning teistega aidanud jäädvustada Tallinnas sündinud baltisaksa teadlase Thomas Johann Seebecki (1770–1831) nime Eestis. Seebeck jälgis ja kirjeldas 1822. aastal nähtust, mida hiljem hakati nimetama termoelektriliseks efektiks.

Kolleegide nimel soovin Mart Minile ka edasiseks palju õnne ja jõudu!

Märksõnad

Tagasi üles