NEW SCIENTIST ⟩ Tehisaru kurja juur: eraettevõtete «keldreis» arendatavad kõnerobotid

Avalikkuse eest varjul kokku pandavad keelemudelitel põhinvaid tehisarud on suur oht: avalikkus ei tea, millega ja kuidas on neid õpetatud. Foto: Marek Strandberg / DALL-E tehisaru abil

Suurtel keelemudelitel – LLMidel – põhinevad tehisintellektid on nende tegutsemise detailides veel raskel mõistetavad. Samas ei pea Melanie Mitchell antud intervjuus mõistlikuks, et selliste mudelitega katsetamise peaks mõneks ajaks peatama. Suurimaks ohuks peab Mitchell hoopis asjaolu, et selliseid mudeleid arendatakse eraettevõtetes, kes ei jaga avalikkusega teavet selle kohta, kuidas ja millega nad oma mudeleid koolitavad.

Tehisaru teema on viimastel aastatel uudistest läbi käinud. Siiski on viimastel kuudel trummipõrin üha valjemaks muutunud, suuresti tänu AI-toega vestlusrobotile nimega ChatGPT, mis on maailma vallutanud oma võimega luua soravat teksti ja kindlalt vastata igasugustele küsimustele. Kõik see paneb inimesi mõtlema, kas tehisintellektid on jõudnud pöördepunktini.

Praegune süsteem ChatGPT taga on suur keelemudel nimega GPT-3.5, mis koosneb tehisnärvivõrgustikust, mitmest omavahel seotud töötlusüksusest, mis võimaldavadki sel õppida. Pole siin midagi ebatavalist. Paljusid aga üllatas, kui võimekas on tegelikult hiljuti üllitatud versioon GPT-4. Märtsis väitsid Microsofti teadlased, kellele OpenAI süsteemi kasutamiseks juurdepääsu andis, et näidates võimekust ülesannete osas, milleks see ei olnud treenitud, ning väga veenvat keele kasutamist, ilmutab GPT-4 esimesi nö «sädemeid» tehisüldintellektist. See on tehisintellekti uurimise pikaajaline eesmärk, mida sageli mõistetakse kui võimet teha kõike, mida inimesed teha suudavad. Paljud eksperdid lükkasid selle tagasi, väites, et inimliku intelligentsusest on see veel kaugele maas.