Tartu Ülikooli välja antud suunises öeldakse, et suurtel keelemudelitel põhinevad tekstirobotid, sealhulgas ChatGPT, on muutnud arusaama tekstiloomest ja toonud kaasa arutelu selle üle, kuidas ülikoolis õppida ja õpetada, millised oskused muutuvad ebavajalikuks ning milliste uute oskusteta jääme ajale jalgu. Kohati on tekstirobot juba inimesest kiirem ja edukam, seega peab mõtlema ka sellele, kuidas vältida akadeemilist petturlust.
Suunise koostas 2023. aasta aprillis töörühm, kes pani kirja nii üldised põhimõtted kui ka konkreetsed juhised selle kohta, kuidas tekstiroboteid õppetöös kasutada.
Üldiselt julgustab Tartu Ülikool kasutama tekstiroboteid, et toetada õppimist, kuid õppejõul on õigus oma õppeaine kontekstis otsustada, mil viisil tekstirobotit kasutada või vajaduse korral selle kasutamist piirata.
Suunises soovitatakse, kuidas tekstiroboti kasutamist teadus- ja õppetöös viidata. Tekstiroboti loodud teksti esitamist enda nime all aga loetakse akadeemiliseks petturluseks.
Töörühm soovitab kindlasti tekstiroboti tekstid faktiliselt üle kontrollida, sest need võivad sisaldada väljamõeldud allikaid, loogika-, vormindus-, arvutus- ja grammatikavigu või anda eelarvamuslikke vastuseid.
Tartu Ülikoolis katsetatakse samal ajal ka uut plagiaadituvastustarkvara Turnitin, mille üks eesmärk on eristada tekstiroboti ja inimese loodud teksti.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/03/31/15230253t1h5941.jpg)