Teadlased: selle sajandi rekordilised mereleitsakud on pöördumatud

Maailmamere soojenemine mõjutab otse ka mereelustikku. Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels

Ookeanide pinnatemperatuurid on viimastel nädalatel tõusnud rekordiliste tasemeteni ja teadlased hoiatavad, et jätkuv kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamine võib ookeanid muuta «tiksuvaks pommiks»

Ookeanid neelavad endasse suurema osa planeeti soojendavate gaaside võimendatud kuumusest. See põhjustab aga mereleitsakuid, mis kahjustavad vee-elustikku, muudavad ilmastikumustreid ja häirivad olulisi kliimat reguleerivaid süsteeme.

Kuigi meretemperatuurid langevad pärast aastaste tippude saavutamist tavaliselt üsna kiiresti, on need sel aastal erakordselt kõrgel püsinud. Teadlased hoiatavad, et see rõhutab selgelt ookeanide alahinnatud, kuid väga olulist mõju kliimale. «Maailmameri on nagu käsn – see neelab inimtegevusest põhjustatud soojenemisest 90 protsenti endasse,» ütles teadusagentuuri CNRS juhtiv okeanoloog Jean-Baptiste Sallee, kes on ka ÜRO kliimaraportite üks autoritest. Tema sõnul on mereleitsakud aasta-aastalt vapustava kiirusega tugevamaks muutunud.

Aprilli alguses oli ookeanide keskmine pinnatemperatuur (va polaarveed) 21,1°C. USA riikliku ookeani- ja atmosfäärivalitsuse (NOAA) 1982. aastasse ulatuvate andmete kohaselt ületas see 2016. aasta märtsis püstitatud aastate keskmiste temperatuuride rekordi, mis oli 21°C.

Ehkki temperatuurid hakkasid aprillikuu lõpus langema, on need viimased kuus nädalat siiski hoojalistest rekorditest kõrgemal püsinud ning teadlased kardavad, et peatselt saabuva soojendava mõjuga El Niñoga võib kliimasüsteemi veel enam soojust lisanduda.

Meretemperatuuride tõusu kõige otsesemaks tagajärjeks on mereleitsakud, mis Sallee sõnul toimivad nagu veealused tulekahjud ning võivad pöördumatult kahjustada tuhandeid ruutkilomeetreid veealust «metsa» - näiteks vetikaid ja koralle. Kõrgemad temperatuurid takistavad ka elu toimimiseks oluliste toitainete ja hapniku segunemist, samuti võib see mõjutada ookeani olulist rolli süsiniku sidujana.

«Soojem vesi toob endaga kaasa rohkem aurustumist, tõstab tugevamate tsüklonite tekkimise riski ja suurendab mõju ookeanihoovustele,» ütles CNRSi okeanoloog Catherine Jeandel. Temperatuurid tõusevad kogu veesambas ning teadlased arvavad, et maailmamerre kogunenud liigne soojus jõuab lõpuks tagasi maismaasüsteemi, mis omakorda tõukab veelgi tagant globaalset soojenemist. «Jätkuva soojenemise tagajärjel muutub ookean justkui tiksuvaks pommiks,» ütles Jeandel.

Hiljutist rekordit võib selgitada perioodiliselt jahutavat mõju avaldava La Niña lõppemine ja selle vastandi El Niño oodatav saabumine. «El Niño aastatel jõuab ookeani sügavamatest kihtidest pinnale soojemat vett, mis omakorda atmosfääri soojendab,» ütles Sallee.

Kuid teadlased on hoiatanud, et see mure muutub tõeliselt tõsiseks alles järgnevatel aastakümnetel ja kaugemas tulevikus. Kui arvestada meretemperatuuride taustatasemega, ei paista 2023. aasta teiste El Niño aastatega võrreldes liialt erinevat, ütles Hawaiil asuva Manoa ülikooli kliimateadlane David Ho Twitteris. «Tõeline mure on hoopis pikaajaline trend,» lisas ta.

Jaanuaris teatas rahvusvaheline teadlaste töörühm, et 2022. aastal ületas soojusenergia maht maailmamere pinnakihis eelmise aasta taset umbes 10 zettadžauliga – seda on sada korda rohkem, kui 2021. aastal terves maailma elektrit toodeti.

1959. aastate lõpust pärinevate aegridade järgi on meretemperatuurid pea katkematult tõusnud alates umbes 1985. aastast. Kuigi ookeani pinnakihid reageerivad soojenemisele suhteliselt kiiresti, kohanevad sügavamad kihid tavaliselt alles sajandite või isegi aastatuhandetega, ütles ettevõtte Mercator Ocean teadlane Karina Von Schuckmann.

Nagu veetaseme tõus, mis inimeste atmosfääri paisatud kasvuhoonegaaside tagajärjel järgmistel sajanditel järjest hoogu juurde kogub, koguneb maailmamerre soojusenergiat edasi ka pärast pinnatemperatuuride stabiliseerumist. Teisisõnu viitavad prognoosid, et ookeanide soojenemine on sel sajandil pöördumatu, kusjuures lõplik netosoojenemine sõltub sellest, kui palju kasvuhoonegaase me veel atmosfääri paiskame.