NEW SCIENTIST ⟩ Kas aktiivsus- ja tähelepanuhäire on tõesti muutumas TikToki moehaiguseks?

Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels

Ma arvan, et suudan lugeja kohe silmi pööritama panna: mul on vist aktiivsus- ja tähelepanuhäire. Kujutan ette, et lugeja mõtleb midagi säärast: «Muidugi sul on aktiivsus- ja tähelepanuväire. Kui ekstsentriline, kui loominguline. Nüüd kao ja postita sellest sotsiaalmeediasse.» Mõistan, kui see nii ongi. Alates hetkest, kui ma esimest korda aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomitest 2000. aastate keskel lugesin ja kogesin teatavat «ahhaa-hetke», ei suuda ma enam kokku lugeda kordi, mitu korda olen end veennud et mul kas on või ei ole seda diagnoosi vaja, kirjutab New Scientisti kaasautor Caroline Williams.

Algul tunduski see mõte mulle üsna naeruväärsena. Tollal pandi silt – hüperaktiivsus ja tähelepanuhäire – püsimatutele koolipoistele. Täiskasvanud, eduka karjääri ja pereeluga naised sinna pilti ei sobitunud.

Pea 20 aastat hiljem tunnen end ikka põhimõtteliselt samamoodi, kuid nüüd on selle põhjuseks asjaolu, et ATH paistab moes olevat. Kõik räägivad sellest: pubinurkades ja kooliväravas, isegi kuulsused intervjuudes. Nüüd kõhklen ma lihtsalt sellepärast, et ma ei taha sinna rahvarohkele vagunile hüpata.

Kuid ma olen lõpuks otsustanud välja uurida, mis tegelikult toimub – mitte ainult mu enda peas, vaid ka laiemalt teaduses ja ühiskonnas. Kas ATHd tunnustatakse selle vääriliselt või on huvi tõus lihtsalt moehullus, mida kannustavad ravimifirmad, internetis retsepte kirjutavad arstid ja tähelepanu janus suunamudijad?