Pilk tulevikku: just nii saab otsa planeet Maa
/nginx/o/2023/05/04/15298751t1h27ea.jpg)
Esimest korda on teadlastel õnnestunud lähedalt jälgida, kuidas surev täht planeedi endasse neelab, ning paremini aimu saada ka meie koduplaneeti ootavast saatusest.
Võrreldes hiljuti vaadeldud plahvatusega tekib USA astronoomide sõnul Maa «neelamisest» palju vähem saginat. Enamik planeete arvatakse otsa lõppevat siis, kui nende tähel energia otsa saab ja see paisudes kõik ettejuhtuva enda alla neelab. Maaga peaks see juhtuma umbes viie miljardi aasta pärast.
Astronoomid on küll varem näinud, mis enne ja pärast selliseid sündmusi juhtub, kuid otse teolt polnud varem ühtki tähte tabatud. Uuringu juhtivautori, Massachussettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlase Kshalay De sõnul oli avastus juhuslik. «Töö sai alguse umbes kolm aastat tagasi, kui vaatasin läbi Zwicky Transient Facility andmeid, mis igal ööl pilte teeb,» selgitas ta pressikonverentsil.
De otsis kaksiktähtede süsteeme, et leida mõni, kus suurem täht väiksemat neelamas on. Selles protsessis tekib tavaliselt uskumatult eredaid plahvatusi. Ta leidiski Linnutee galaktikast, Maast umbes 12 000 valgusaasta kauguselt Kotka tähtkuju lähedalt tähe, mis oli 10 päeva jooksul enam kui 100 korda heledamaks muutunud. Kuid andmed näitasid, et purskekoha ümber oli palju külma gaasi. See viitas, et tegu polnudki kaksiktähtede süsteemiga. Samuti näitas NASA infrapuna kosmoseteleskoop NEOWISE, et tolmu hakkas piirkonnast paiskuma juba kuid enne plahvatust.
De küsis endalt, mis võiks olla ühest tähest 1000 korda väiksema massiga ning leidis vastuse kodule lähedalt: selleks võiks olla Jupiter. MIT, Harvardi ja Caltechi teadlaste töörühm jõudis üheskoos järeldusele, et alla neelatud planeet oli Jupiteriga sarnane gaasihiid, kuid too asus oma tähele nii lähedal, et selle ümber tiiru tegemine võttis vaid päeva.
Meie Päikesega üsna sarnane täht neelas planeedi endasse umbes 100 päevaga. Algul «näksis» see vaikselt servi, millest hakkaski tolmu välja paiskuma. Ere plahvatus, mille käigus planeet täielikult hävis ja tähe sisse langes, toimus aga viimase 10 päevaga.
Pariisi observatooriumi astronoom Miguel Montarges, kes uuringus ei osalenud, märkis, et täht oli planeedist tuhandeid kraade kuumem. «See oleks, nagu jääkuubik keevasse vette panna,» ütles ta AFP-le.
Teadusajakirjas Nature avaldatud uuringu kaasautor, Harvardi ülikooli teadlane Morgan MacLeod märkis, et seni väljaspool meie Päikesesüsteemi avastatud tuhandetest planeetidest just sel moel oma lõpu leiabki, kuid Maa lõpp ei saabu ilmselt pauguga, vaid hoopis kahinal.
Kui Päike viie miljardi aasta pärast Merkuurist, Veenusest ja Maast üle paisub, midagi nii drastilist ei juhtu, sest kivised planeedid on gaasihiidudest palju väiksemad. MacLeodi sõnul on need Päikese võimsusega võrreldes vaid väikesed häiringud.
Kuid ammu enne allaneelamist muutub Maa täiesti elamiskõlbmatuks, sest surev Päike jõuab aurustada kogu planeedil leiduva vee. Uuringu kaasautori Ryan Lau sõnul on uuring suurepärane näide meie eksistentsi mööduvast loomust.
Nüüd, mil astronoomid teavad, mida otsida, loodavad nad veelgi sarnaseid nähtusi vaadelda. De sõnul võib ainüksi Linnutee galaktikas igal aastal mõni planeet just nii otsa saada.