TalTechi tudengid unistavad vesinikuautodest ja teevad sel teemal konverentsi

tehnika.postimees.ee
Copy
Foto: Alexander Limbach via www.imago-images.de

Tehnikaülikooli üliõpilased korraldavad täna, 28. aprillil vesinikukonverentsi, et arutleda Universumi kõige levinuma aine kasutamise üle planeedi energeetikas.

TalTechi Vesinikuorganisatsiooni TiVo esimees ning energeetikaüliõpilane Jagnar Jürgenson on selle peale mõelnud lapsepõlvest saadik: «Mäletan, et kui ma olin nii 7-aastane, rääkis vend mulle ulmejutte vesinikuautodest, mis väljalasketorust veeauru lasevad. Mõtlesin siis, et oleks päris lahe küll, aga eks ulmefilmid ongi lahedad. Tänaseks olen kuulda saanud maadest, kus on üleriigiline vesinikutanklate võrgustik, raudteeliinidest, kus sõidavad ainult vesinikurongid, projektidest, kus arendatakse ka vesinikulennukeid.»

Jürgensoni ja tema mõttekaaslaste unistuseks on tulevikutransport, mille ainsaks heiteks on veeaur.

Noorele tudengile sekundeerib rakenduskeemia abiprofessor Allan Niidu: «Kas vesinikumajandusel on tulevikku, selle peame otsustama ära lähiaastatel, sest ühel või teisel kombel tuleb lahendada taastuvallikatest toodetud energia salvestusküsimus. Seega võib oletada, et seisame murranguliste otsuste ees, mis hakkavad mõjutama oluliselt meie igapäevast elu.»

Et aga tähekütuseks hüütud vesinik ka Eestis laiemat kasutust leiaks, on TalTechi tudengid otsustanud alustada mastaapse aruteluga 28. aprillil kell 10 tehnikaülikooli aulas.

Lavale on oodata nii eraettevõtjad, idufirmade esindajad, eksperdid ja riigitegelased. Terve päeva kestva ja kell kümme algava konverentsi teemadeks on vesiniku roll energiasüsteemis, Eesti enda initsiatiiv, transpordi süsinikuheite-vabaks muutmine ning loomulikult strateegiline ja poliitiline vaade. Viimast veavad Eesti erakondade noorema põlve poliitikud.

Konverentsi korraldab TalTechi Vesinikuorganisatsioon TiVO, mis sai alguse kolme elektroenergeetika ja mehhatroonika tudengi soovist ühendada üliõpilasi, ülikoole, eksperte ja ettevõtteid. Üritust toetab Roheline Pealinn.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles