Kuula, millist häält teevad virmalised!

Foto: David Mark / Pixabay

Kui mõned päevad tagasi sai üle Eesti näha virmaliste mängu, siis tegelikult teeb see nähtus häält ka. Soome teadlased avastasid, et rahvamuistenditel virmaliste helidest on tõepõhi all. 

Aurora borealise helkivate roheliste ja roosade lainetega (värv sõltub atmosfääri koostisest) öises taevas käivad kaasa ka helid, mis on tihti nii vaiksed, et tavaliselt neid ei kuulegi. Haruldased teated põhjamaade rahvapärimusest, et virmalistega käivad mõnikord ka kaasas kummalised praksud ja vingumine on pannud Soome teadlased andmeid koguma, mis nende olemasolu tõestaksid.

Virmalised on tegelikult põhjustatud päikesetuule laetud osakeste kokkupõrkest Maa atmosfääri ülemistes kihtides olevate gaasimolekulidega. Need kipuvad helendama ja on nähtavad tavaliselt pooluste lähedal, kuna Maa magnetväli suunab laetud osakesed pooluste poole. Kuid suurem osa helidest leiab aset hoopis üllatavalt lähedal, umbes 70-100 meetri kõrgusel, selgus mitme mikrofoniga tehtud katsetest.

Soome Aalto ülikooli emeriitprofessor Unto Kalervo Laine on salvestanud virmaliste helisid, mis on mõnikord kuuldavad isegi siis, kui midagi näha pole. Eelmisel aastal tehtud salvestused Fiskarsi küla lähedal pole aga niisama huvitav kuulata, vaid teadustöö käigus on selgunud, et helilainete ja geomagnetilise aktiivsuse vahel oli märkimisväärne seos. 60 parimat helinäidet olid kõik seotud Maa magnetvälja kõikumisega.

Teadlased panid eelmisel aastal Soomes Fiskarsi külla salvestusseadmed ja kuulasid öist taevast. Enamasti olid virmalised vait, kuid üllatusena leiti, et umbes 5% tugevamatest helklemistest olid seotud müstiliste vilede, praginate ja susinatega.

Teadlased leidsid veel ühe seose: heli tekkimine langes alati kokku temperatuuri inversiooniga (kui külm õhk jääb sooja õhu kaane alla) ning näib olevat põhjustatud staatilise laengu vabanemisest, mis on seotud atmosfääri elektriliste muutustega.

Emeriitprofessor Unto Kalervo Laine on avaldanud selle kohta teadustöö, mis helilainete tekkepõhjusi ja seoseid selgitab ning mis võib aidata ka virmalisi paremini mõista ning ennustada.

Professor Laine sõnul on need hääled kohati nii tavalised, et inimesed ei pane tähelegi, pidades seda jää praksumiseks või niisama kolksudeks. 

«Sõltumatult mõõdetud geomagnetilisi andmeid kasutades on võimalik 90% täpsusega ennustada, millal virmalised häält tegema hakkavad,» ütles Laine. Teadustöö statistiline analüüs viitab otsesele põhjuslikule seosele geomagnetiliste kõikumiste ja auraalsete helide vahel.

Laine jaoks on aga kõige silmatorkavam leid see, et virmaliste helid tekkisid ka nähtavate virmaliste puudumisel: «See oli suurim üllatus! Need helid on aga nii tavalised, et kui inimesed kuulevad neid ilma nähtava vaatemänguta, arvatakse, et see on lihtsalt jää paragunemine või isegi koer või mõni muu loom,» ütles ta.

Aasta tagasi jaanuaris salvestatud virmaliste heli võib kuulata siit.

Üht vanemat lindistust aga saab kuulata siit: