:format(webp)/nginx/o/2023/04/26/15282698t1hcf85.jpg)
Uued tehnoloogiad ja digitaliseerimine mõjutavad õigusalast tööd, selles pole kahtlustki. Aga kuidas see kõik toimub ja kas meid tõesti ootab ees aeg, kui kohtuniku asemel tegutseb tehisintellekt?
Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudi direktor Tanel Kerikmäe selgitab, et õigustehnoloogia (legaltech ingl k) eksisteerib järjest edukamalt ning eriti esirinnas on selle rakendamisel USA.
«Digitehnoloogiate kasutamine õigusvallas käib kokku sama printsiibiga, mis muudelgi elualadel – hoiame kokku inimressurssi, aega ja raha. Kindlasti tuleb aga eristada, et sellised tehnoloogiad ei ole mitte tehisintellekt, vaid lihtne protsesside automatiseerimine,» sõnab Kerikmäe. Ta toob näiteks Eesti tsiviilkohtumenetluse, mis on automatiseerimise mõjul oluliselt lühenenud. Kui varem saime Euroopa Komisjonilt lausa noomida, miks kohtupidamine Eestis võtab nii kaua aega, siis viimase viie aastaga on keskmine tsiviilkohtumenetlus Eestis lühenenud 156 päevalt 99ni.
Teisalt leiab juba praegu maailmast hoiatavaid näiteid, kuidas tehnoloogia kasutuselevõtt õigusalal võib tegelikult hoopis õiguskindluse printsiipi riivata.
Näiteks Prantsusmaal võtsid õigusbürood kasutusele tehnoloogia, mis ennustas kohtunike käitumist. Õige pea võttis riik seisukoha, et selline tehnoloogia on keelatud.
Nn robotkohtuniku olemasoluga on seni seostatud kahte riiki – Hiinat ja Eestit.
«Tegelikult meil Eestis siiski robotkohtunikku pole, vaid jutt käib automatiseeritud kiirmaksemenetlustest (näiteks lastetoetuste või parkimistrahviga seotud menetlused). Nendes olid otsused juba tehtud ja algoritmide abil kiirendati maksmist,» selgitab Kerikmäe.
Ta toob aga ka ühe näite USAst, kus Compassi kaasuses oli keskmes tehnoloogia, mis aitas kohtunikel otsustada, kas inimene peab jääma vahi alla või saab teda vabastada ennetähtaegselt.
«Hiljem selgus, et tehnoloogia baseerus kallutatud andmetel ning latiinod ja mustanahalised said halvema kohtupidamise osaliseks,» sõnas Kerikmäe. «Sellised juhtumid on demokraatlikes riikides entusiasmi natuke maha jahutanud.»
Hiljuti tõi Taltechi innovatsioonipoliitika ja tehnoloogia valitsemise professor Rainer Kattel välja, et tehisintellekt võtab töökohti ära eelkõige valgekraedelt, sh juristidelt. «Ma oleks äraootav, see ei saa juhtuda üleöö. Näiteks Eestis ei ole õigusturg moderniseerumiseks veel väga valmis,» ütleb Kerikmäe. «Juristid ja kohtud on kõige konservatiivsem osa spetsialistidest ja nii peabki olema.»
Kerikmäe sõnul on Eesti kohtunikud väljendanud ettevaatlikkust digikohtu süsteemile üleminekul ning toonud välja asjaolu, justkui justiitsministeerium survestaks kohtuid liiga kiiresti digitaliseeruma. «See on aga paratamatu protsess ja seondub mingil määral põlvkondade vahetusega. Meil on umbes 350 kohtunikku ning lähiajal on ametisse astumas 80 uut kohtunikku, kes on ilmselt digisõbralikumad,» ütleb Kerikmäe.
Kerikmäe sõnul on muutumas ka õigusharidus. Kindlasti jäävad nn vana kooli õigusteaduskonnad, kuid tekib ka avatumaid lähenemisi, mis käivad rohkem kaasas muutuva turuga. «Advokaadid on väitnud, et talendikamad juurakooli lõpetajad plaanivad pigem oma legaltech start-up'i loomist selle asemel, et teenida aastaid advokaadibüroos. Uus positsioon meie alal on õigusdisainer, õigusotsuste arhitekt,» ütleb Kerikmäe. Samas on ta veendunud, et alles jääb ka konservatiivsemate juristide enamus, kes ei soovi uute tuultega kaasa minna. Neil võib olla oma kliendibaas, kes on harjunud nii toimetama või on neil sügav kahtlus tehnoloogiate suhtes.
Analüüsifirma Deloitte statistika ja trendid näitavad siiski, et 2035. aastaks kaob USAs arvatavasti ca 100 000 juristikohta.
«Isiklikult arvan, et tehnoloogia roll jääb ikkagi abistavaks. Kõige tähtsam on, et klient usaldaks teenusepakkujat ning hea teenuse pakkumiseks peab kasutama häid tehnoloogiaid. Jurist, kes ei kasuta õigustehnoloogiaid, jääb mingil ajal konkurentidest lihtsalt maha,» leiab Kerikmäe. «Juristid peavad ennast muutma interdistsiplinaarsemaks, saama aru IT-maailmast ja paljudest erinevatest elualadest, sest ka nendel elualadel toimuvad muudatused. Tallinna Tehnikaülikool on praegu Eestis ainus õpi- ja teaduskeskus, kes prioriseerib just õiguse ja tehnoloogia kooskõla. Integreerime igasse kursusesse ka tehnoloogiaosa ja teeme koostööd erinevate IT-arendajatega, oleme võrgustunud välismaiste tippkeskustega Saksamaal ja Singapuris.»
Tulles tagasi tehisintellekti teema juurde, ütleb Kerikmäe, et juba enne tehisintellektini jõudmist on näiteid vastuolulistest tehnoloogiatest õigusalal.
Näiteks USAs on tehnoloogia, mis aitab advokaadibüroo partneril valida mingi konkreetse kaasuse jaoks kõige sobivam advokaat oma büroost, arvestades tema varasemaid töövõite, tunnihinda ja seda, kui kaua kaasuse lahendi tegemisega aega läheks. Vastuoluline on lahendus sellepärast, et ei anna võimalust noortele talentidele karjääri teha.
Lätis oli initsiatiiv, et kohtunikud võiksid kasutada ennustamistehnoloogiat saamaks aimu, kui suur on kohtuasja kulu. Kerikmäe leiab, et selline asi võib kohtuasjad muuta kallutatuks. Ta toob näiteks kaasuse, kus riigil tuleks ennustuse järgi maksta hüvitist. Siin võib kohtunikul otsustamisel tekkida dilemma just tulenevalt hüvitise suurusest.
Üks Kanada professor tegi Jaapanis katse, kus pani omavahel võistlema algoritmid ja rühma inimesi ning vaatas, kumb on edukam advokatuuri astumisel.
Tehisintellekt võitis.
«Sellest võiks teha järeldusi, et masin võib olla parem kui inimene, kuid tegelikult kindlasti mitte. Igasuguse õigusliku otsuse tegemine nõuab mitte ainult faktiteadmist, vaid ka sotsiaalseid oskusi, kultuuritunnetust ehk kõiki neid asju, mis seisavad õigusnormi ümber ja annavad õigusnormidele mõtte,» selgitab Kerikmäe.
Üks üsna vana eksperiment pärineb aastast 2004, kus tehisintellektile ja rühmale inimestele anti lugeda 628 USA ülemkohtu kohtuasja ilma otsuseta ning nad pidid loetu põhjal tegema otsuse.
Jällegi oli tehisintellekt inimmõistusest parem.
Ühel Prantsuse teadlasel tekkis aga lausa mõte, et tehisintellekti võiks kasutada kohtunike tehtud otsuste kontrollimisel. Selle kohta ütleb Kerikmäe, et taoline asi päriselus ei saa lihtalt võimalik olla, sest kohtunikkond peab olema sõltumatu ja kohtuotsuseid saab kontrollida vaid järgmine kohtuaste.
«Tehisintellekti osa peab olema õigusvaldkonnas abistav, seda on rõhutanud Euroopa institutsioonid ja USA õigusringkonnad. Kliendi vaatest võiks näiteks riigi kontrollitud tehisintellekt aidata tal koostada ametlikke pöördumisi, luua tekste ja saata need õigele instantsile,» toob Kerikmäe näite, «juristile võiks ta selgitada, milliseid norme kasutada, võiks aidata aru saada, millises järjekorras norme kasutada, leida sarnaseid kaasusi, analüüsida argumente, kasutatavaid printsiipe, teksti. Sisuliselt ei tohiks tehisintellekt öelda ühelegi inimesele, mida teha, vaid ta võib teha ettepaneku, näidata alternatiive. Kindlasti ei saa midagi aga toimuda enne, kui Euroopas on vastu võetud tehisintellekti regulatsioonid.»
Tehnoloogia roll õigusvaldkonnas, sealhulgas tehisintellekti mõju on üks põhiteemasid, mida kajastatakse mai lõpus toimuval õigustehnoloogia konverentsil FutureLaw2023, mille üks korraldaja on TalTech.
26.–27. mail Tallinnas toimuv mainekate esinejatega konverents on siinmail esimene omataoline. Koostöös õigustehnoloogia ettevõttega LEGID Academy ja Euroopa Õigustehnoloogia Assotsiatsiooniga (ELTA) toimuvad kahe päeva jooksul õigustehnoloogiateemalised üritused.
Konverents on Baltikumi ja Põhja-Euroopa suurim õigusüritus, mis toob kokku üle 300 osaleja ja õigusvaldkonna tippeksperdid Euroopast. See konverents annab õiguspraktikutele, noorjuristidele ja juuratudengitele suurepärase võimaluse õppida õigusvaldkonna helgematelt peadelt ning uurida uusimaid arenguid ja suundumusi, mis kujundavad õiguspraktika tulevikku. Sessioonid hõlmavad mitmesuguseid teemasid, nagu õigustehnoloogia, tehisintellekt, juriidiline projekteerimine, õigustehnika, juriidilised toimingud, kohtuvaidlused, intellektuaalomand jmt.
Allikas: TalTech
/nginx/o/2012/04/25/1073868t1hde4c.jpg)