NEW SCIENTIST ⟩ Kaks kolmandikku USA lastest ei oska piisaval tasemel lugeda - miks?

Pilt on illustreeriv Foto: Pexels

Populaarteadusliku ajakirja New Scientist kaasautor Colin Barras küsib, kuidas lapsi kõige paremini lugema õpetada. Teadlased, õpetajad ja eksperdid on kardinaalselt erineval arvamusel, nende keskel jahmatav hulk lapsi, kelle oskused jäävad tunduvalt alla nende eale kohase taseme.

Võiks arvata, et 5000 aastat pärast kirjakunsti leiutamist teame väga täpselt, kuidas inimesi kõige hõlpsamalt lugema õpetada – enamikus inimühiskondades on see ju elementaarne oskus, milleta kuidagi ei saa. Tegelikult pole see aga päris selge. Teadlaste aastakümneid kestnud vaidlused kõige tõhusamate meetodite üle on toitnud ka poliitilist «lugemissõda» selle üle, kuidas lapsi inglise keeles lugema õpetada.

Samal ajal kui eksperdid vaidlevad, näeme, kuidas suur hulk lapsi ei küüni oma vanusele ette nähtud standarditeni. Möödunud aastal hinnati vaid 33 protsenti 9- ja 10-aastatest lastest USAs pädevaks või edasijõudnud lugejaks. «USA-l on juba pikka aega laste lugema õpetamisega kehvasti läinud,» ütleb Wisconsin-Madisoni ülikooli kognitiivne neuroteadlane Mark Seidenberg. Probleem ei piirdu aga vaid ingliskeelsete riikidega: segadust on parajalt ka selles osas, kuidas õpetada lapsi teisi keeli lugema.

Põhiline lahing käib õpetamistehnika ümber, mida nimetatakse häälimiseks. USAs arvatakse tihti, et halvas lugemisoskuses on süüdi liigvähene häälimisele keskendumine koolides. Segadust tekitavalt väitsid teadlased aga eelmisel aastal, et Inglismaa lapsed ebaõnnestuvad sageli just selle pärast, et nende õpetamisel keskendutakse häälimisele liiga palju. Siin probleemi juur end peidabki: üks on mõista, kuidas lapsed lugema õpivad ja nagu selgub, on hoopis teine asi välja mõelda, kuidas neid õpetada. Hea uudis on see, et teadlased, kes on hakanud praktilist õpetamist rohkem uurima, saavad lõpuks aru, kuidas oma teadmisi õpetamismeetodite parandamiseks kasutada ja kuidas nn lugemissõjale lõpp teha.