/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/04/21/15271158t1h6e07.jpg)
Liustikud sulasid eelmisel aastal kogu maailmas tohutu kiirusega ja nende päästmine ei ole sisuliselt enam võimalik, teatas ÜRO reedel.
ÜRO: liustikud sulavad kohutava kiirusega
Viimased kaheksa aastat on olnud mõõtmisandmete palavaimad ja kasvuhoonegaaside, nagu süsinikdioksiid, kontsentratsioon rekordiline, ütles Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO).
«Lõuna-Jäämere jää kahanes mõõtmisandmete madalaimale tasemele ja mõne Euroopa liustiku sulamine purustas sõna otseses mõttes rekordeid,» seisab WMO iga-aastases kliimaülevaates.
Mereveetase oli samuti enneolematult kõrge. Ajavahemikus 2013–2022 on meretase tõusnud keskmiselt 4,62 millimeetrit aastas, mis on kaks korda rohkem kui 1993.–2002. aastal.
Ka ookeanides mõõdeti erakordselt kõrgeid temperatuure.
2015. aasta Pariisi kliimaleppes on maailma riigid võtnud eesmärgiks hoida maakera soojenemine alla kahe kraadi Celsiuse järgi 1850.–1900. aasta keskmisest ja võimalusel alla 1,5 kraadi.
2022. aasta maakera keskmine temperatuur oli 1,15 kraadi üle 1850.–1900. aasta keskmise, selgub WMO raportist.
Maailma referentsliustikud, mille kohta on olemas pikaajalised vaatlusandmed, kaotasid 2021. aasta oktoobrist 2022. aasta oktoobrini paksusest üle 1,3 meetri, mis on palju rohkem kui eelmise kümnendi keskmine.
Kumulatiivne kadu alates 1970. aastast on ligi 30 meetrit.
Euroopas sulasid kõige hoogsamalt Alpide liustikud, sest talvel oli lund vähe, 2022. aasta märtsis tõi tuul Sahara tolmu ning maist septembri alguseni oli mitu soojalainet.
Šveitsi Alpid kaotasid eelmisel suvel 6,2 protsenti massist, mis on mõõtmisajaloo suurim kogus, ütles WMO juht Petteri Taalas.
«Paljud neist mägiliustikest kaovad ning pikemas plaanis jätkub ka Antarktika ja Gröönimaa liustike kahanemine, kui me ei loo vahendeid CO2 atmosfäärist kõrvaldamiseks,» ütles ta.
Halbadele uudistele vaatamata on Taalase sõnul põhjust mõningaseks optimismiks, sest kliimamuutusega võitlemise vahendid on saanud taskukohasemaks, roheenergia hakkab muutuma fossiilkütustest odavamaks ja maailm töötab välja tõhusamaid kliimamuutuse mõju leevendamise meetodeid.
Planeet ei liigu enam 3–5-kraadise soojenemise poole, nagu ennustati 2014. aastal, vaid on nüüd teel 2,5–3 kraadi suunas, ütles Taalas.
Ta tõi välja, et 32 maailma riiki on süsinikuheidet vähendanud, kuid nende majandused kasvavad ikka.