UURING ⟩ Kliimamuutus põhjustab eurooplastele üha rohkem «kuumastressi»

Eelmisel suvel tabas Lääne- ja Kesk-Euroopat pikk kuumalaine. Foto: Angel Garcia

Eurooplased, eriti mandri lõunaosas elavad inimesed, peavad suvekuudel taluma varasemaga võrreldes suuremat kuumastressi, kuna kliimamuutus toob endaga kaasa pikemaid äärmuslike ilmaolude perioode, selgub neljapäeval avaldatud uurimusest.

Euroopa Komisjoni Copernicuse kliimamuutuste teenuse aastakümnete taha ulatuvatest andmetest selgub, et mullu oli rekordiline kuumalaine aasta, mis tõi kaasa ohtlikke olusid inimeste tervisele.

«Lõuna-Euroopa koges rekordilist arvu päevi «väga tugeva kuumastressiga»,» mõiste, mis märgib õhutemperatuuri vahemikku 38 kuni 46 kraadi Celsiuse järgi.

Kogu mandril on suurenenud nii «tugeva» (32–38 kuumakraadi) kui «väga tugeva» kuumastressiga päevi, samas kui Lõuna-Euroopas näitab samasugust trendi ka «äärmusliku kuumastressi» päevad, mil õhutemperatuur kerkib üle 46 kraadi, märkis Koperniku teenistus.

Samuti väheneb nende päevade arv, mil «kuumastress puudub», seisis teates.

Kuumastressi peetakse üha märkimisväärsemaks probleemiks kõikjal maailmas, kuna planeet soojeneb inimtekkelise kliimamuutuse tagajärjel. Asjatundjate sõnul võib see tuua kaasa erinevaid tõsiseid terviseprobleeme, muu hulgas kõikvõimalikke lööbeid, dehüdreerumist ja kuumarabandust.

Hoiatus oli osa Copernicuse iga-aastasest kliimaolukorra ülevaatest, mis kinnitas, et 2022. aasta tervikuna oli kontinendi registreeritud ajaloos keskmise kuumuse poolest kõigi aegade teine aasta. Mullune suvi oli aga kuumim Euroopas, kui keskmine õhutemperatuur oli 1,4 kraadi võrra kõrgem kui referentsperioodi 1991–2020 keskmine.

Teravmägedel oli sama suvine näitaja referentsperioodi keskmisest koguni 2,5 kraadi kõrgem, märkis raport.

Kõrge õhutemperatuur ja vähene sademete hulk tõi kaasa ka ulatuslikud põuad, samuti põhjustasid suvised maastikupõlengud viimase 15 aasta suurima süsinikuemissiooni. See omakorda tõi kaasa Alpide liustike rekordilise sulamise, kui haihtus üle viie kuupkilomeetri jääd, märkis Copernicus.