Teaduse rahastamiseks on erinevaid võimalusi, eesmärgist tulenevalt võib need tinglikult jagada kaheks: 1) teadlase uudishimul põhinev rahastamine ja 2) «tellija» etteantud probleemide lahendamine. Esimesel juhul pole põhjust eeldada, et teadustöö tulem on lühiajalises perspektiivis majanduse hüvanguks rakendatav. Küll on see hädavajalik uute teadmiste loomiseks ning teaduse üldiseks arenguks. Teisel juhul on tulemiks konkreetse probleemi lahendamine või küsimusele vastuse saamine, olgu selleks siis nt riigile olulises valdkonnas teadusvõimekuse kasvatamine, tellija püstitatud ülesannete lahendamine, uute tehnoloogiate arendamine vms. Ja vahet pole, kes täidab tellija rolli – tellijaks võib olla nii ettevõte kui ka riik mõne ministeeriumi näol.
