Euroopa Parlament võttis vastu kliimaeesmärgi saavutamiseks esmatähtsad õigusaktid

Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola. Foto: IMAGO/Nicolas Landemard / Le Pictorium

• Tasuta saastekvoodid kaotatakse järk-järgult alates 2026. aastast.
• Uus heitkogustega kauplemise süsteem hõlmab alates 2027. aastast maanteetransporti ja hooneid.
• Kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastane õigusakt kaitseb ELi tööstust.

Parlament kiitis heaks heitkogustega kauplemise süsteemi reformi, piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi ja kliimameetmete sotsiaalfondi.

Teisipäeval kiitis parlament heaks 2022. aasta lõpus ELi liikmesriikidega saavutatud kokkulepped mitme paketi «Eesmärk 55» olulise õigusakti kohta, et vähendada kooskõlas Euroopa kliimamäärusega kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 55 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.

Heitkogustega kauplemise süsteemi reform

Heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) reform võeti vastu 413 poolt- ja 167 vastuhäälega, erapooletuid oli 57. See suurendab süsteemi kliimaeesmärke, kuna HKSi sektorites tuleb kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähendada 62 protsenti võrreldes 2005. aasta tasemega. Samuti kaotatakse aastatel 2026–2034 ettevõtjatele eraldatavad tasuta saastekvoodid ning luuakse uus HKS II maanteetranspordi ja hoonete jaoks, et hakata alates 2027. aastast (või 2028. aastast, kui energiahinnad on erakordselt kõrged) maksustama ka nende sektorite heidet.

Üksikasjalikum teave HKSi reformi kohta on pressiteates, mis avaldati pärast kokkulepet ELi liikmesriikidega.

Samuti hääletas parlament selle poolt, et lisada HKSi merendussektor (500 poolt- ja 131 vastuhäält, erapooletuid oli 11), ning nõustus HKSi lennundust puudutava osa muutmisega (463 poolt- ja 117 vastuhäält, erapooletuid oli 64). Sellega kaotatakse 2026. aastaks järk-järgult lennundussektori tasuta heitekvoodid ja edendatakse säästvate lennukikütuste kasutamist.

Uus kasvuhoonegaaside heite ülekandumise vastane vahend

Parlament võttis vastu uue ELi piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi (CBAM) reeglid (487 poolt- ja 81 vastuhäält, 75 erapooletut). CBAM peab motiveerima ELi mittekuuluvaid riike suurendama oma kliimaeesmärke. Samuti peab see tagama, et tootmise üleviimine EList mitte nii range keskkonnapoliitikaga riikidesse ei kahjustaks ELi ja ülemaailmseid kliimaalaseid jõupingutusi.

CBAM hõlmab rauda, terast, tsementi, alumiiniumi, väetisi, elektrit, vesinikku ja teatavatel tingimustel tekkivat kaudset heidet. Nende kaupade importijad peavad kinni maksma tootjariigis makstava CO2 hinna ja ELi HKSi süsinikdioksiidi saastekvootide hinnaerinevuse.

CBAM võetakse järk-järgult kasutusele 2026.–2034. aastal samas tempos, nagu kaotatakse tasuta heitekvoodid ELi HKSis.

Üksikasjalikum teave CBAMi kohta on pressiteates, mis avaldati pärast kokkulepet ELi liikmesriikidega.

Kliimameetmete sotsiaalfond aitab võidelda energiaostuvõimetuse vastu

Kokkulepe liikmesriikidega luua 2026. aastal ELi kliimameetmete sotsiaalfond, et tagada õiglane ja sotsiaalselt kaasav kliimapööre, võeti vastu 521 poolt- ja 75 vastuhäälega, erapooletuid oli 43. Sellest saavad kasu haavatavad leibkonnad, mikroettevõtjad ja transpordikasutajad, keda energiaostuvõimetus ja liikuvusvaesus eriti puudutavad. Kui kliimameetmete sotsiaalfond on täielikult kasutusele võetud, rahastatakse seda kuni 65 miljardi euro ulatuses ETS II kvootide müügist. Sellele lisandub 25 protsendi ulatuses riiklikke vahendeid (kokku hinnanguliselt umbes 86,7 miljardit eurot).