:format(webp)/nginx/o/2023/04/14/15256372t1hed48.jpg)
Kui teed, siis jõuad kõike Eestist Aafrikani ning Tallinna Tehnikaülikoolist eraettevõtluseni, kinnitab sidelahenduste arendaja Priit Roosipuu karjäär.
Õppejõud Priit Roosipuu: ebaõnnestumised on väga head õppimiskohad
Tallinna Tehnikaülikooli Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudis töötav Priit Roosipuu nimetab end rahutuks tüübiks, kes tahab kiiresti ja palju teha. See ei ole märkamata jäänud ka tema kolleegidel, kes kiidavad mehe laia haaret, kuhu mahub nii inseneritöö kui teadus-, arendus- ja õppetöö, ning tema muljetavaldavat karjääri erasektoris.
Roosipuu ise ütleb, et üks toetab teist – praktiline kogemus erinevate sidevõrkudega annab nii õpetamises kui teadustöös suure kasu, kuid peamine on siiski motivatsioon. See määrab, kas oled valitud erialal ekspert või mitte.
Õppima tõi juhus, õpetama kutsuti
Suure astronoomiahuvilisena oli Priidul pärast keskkooli plaanis Tartusse füüsikat ja astronoomiat õppima minna, kuid mõtles, et käib enne veel nõukogude armees ära. Kuna viimasel hetkel ei olnud tema vanemad sellega nõus, tuli tal astuda hoopis toonasesse TPIsse raadiotehnika erialale – mujale lihtsalt enam ei jõudnud.
Valikut toetas see, et keskkoolipoisina oli ta tegutsenud televiisorite ja raadiote parandajana.
Magistrikraadi omandas Priit Roosipuu Inglismaal Essexi ülikoolis, kus jõudis ka mobiilside teema juurde. Enne oli rohkem fookuses digitaalne signaalitöötlus.
Pärast õpinguid Inglismaal tuli ta tagasi tehnikaülikooli, seekord doktorantuuri. Veel andis mees tudengitele sideseadmete loenguid ning käis samal ajal ka erasektoris tööl. Ajapuudusel lõpetas ta aga õpetamise ja ka doktoritöö jäi pooleli.
/nginx/o/2023/04/14/15256379t1hc597.jpg)
Uuesti tehnikaülikooli jõudis Priit Roosipuu neli aastat tagasi, kui Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi direktor Laur Lemendik pakkus võimalust mobiilsidet õpetada ning ka teadusprojektides osaleda. Priit on selle võimaluse üle tänulik: «Ise arvasin, et ega mul ülikooli enam eriti asja ei ole, kuna olen juba teadusest palju maha jäänud. Aga siin töötades olen olnud päris üllatunud, kui suure kasu annab praktiline kogemus erinevate sidevõrkudega nii õpetamises kui ka teadusprojektide toetamisel.»
5G-tehnoloogia on väljakutse
Õppetöö ehk loengute, harjutustundide ja praktikumide ning lõputööde juhendamise kõrval on Priit lisaks pidevalt kaasatud 3–4 teadusprojekti, kus on tegev sidelahenduste osas. Tema töö sisu on kõikide erinevate sidevõrkude ja side vajaduste arendamine, et projektides vajalikud seadmed-andurid saaksid ühenduse teiste seadmete/serveritega.
Näiteks Eesti Energia «Energiatarbimise juhtimise paindlikkustoote pilootprojektis» aitas ta TalTechi hoonetesse paigaldatavate andurite sidestamist hoone automaatikasüsteemiga ning pilvelahendusega, sademevee juhtimise projektis (PRG667) aga toetab kaevudes olevate andurite mobiilivõrku ühendamist. «Lisaks teen teadusprojektide jaoks mobiilside võrkude mõõtmisi, et tuua välja, kuidas on parem luua võrguga sidet, kuidas hinnata ühenduse kvaliteeti, milliseid antenne valida ja muud sellist,» selgitab ta.
Samuti panustab mees instituudi 5G-projektides uute mobiilside lahenduste loomisel ja testimisel. Praegu ongi tema suurim väljakutse akadeemilise 5G-mobiilsidevõrgu käimasaamine TalTechi kampuses ning selle kasutamine teadusprojektides. Ta ütleb, et koos hea kaastöötaja Margus Rohtlaga peaks see ka edukalt saavutatav olema.
Priit tunnistab, et sügisel, mil õppetööd on rohkem, on aja planeerimine korralik väljakutse: «Muidugi oleks tore, kui õppetöö ja teadusprojektid ei jookseks ajaliselt kokku ning jääks rohkem aega rahulikult tegeleda. Samas saab siin ka ise asju mõjutada. Olen suhteliselt rahutu tüüp ning tahaks kiiresti ja palju teha. Nii võtangi tihti liiga palju korraga ette. Samas kui saan sellega hakkama ja kõik vajaliku tehtud, siis pakub see palju rahuldust ja rõõmu.»
Karjäär viis nii Lähis-itta kui Aafrikasse
Karjääri erasektoris alustas Priit Roosipuu ASis ESS elektroonilise valve juhtmevaba võrgu arendamisega. Tänu heale IT-alasele haridusele on ta aga mõned aastad teinud ka IT- ja raamatupidamise tarkvara auditeid ASis Coopers and Lybrand, sealhulgas koos Inglise kolleegidega auditeerinud Eesti Panga maksesüsteeme.
Järgmine töökoht oli Ericsson, kus tekkis võimalus luua Eestisse mobiilsidevõrkude planeerimise ja häälestamise osakond, mis pakkus teenuseid Rootsi ja Soome Ericssoni kontorite projektidele maailmas. Alguse sai kokkupuude rahvusvaheliste projektidega, mis viisid Priidu rohketele reisidele ka Lähis-Itta ja Aafrikasse. Rekordaastal tegi ta kokku 122 lendu!
Üks kõige kaugemaid projekte viis Venemaale Vladivostokki mobiilsidevõrku planeerima. Aafrikas on Priit sattunud ka kodusõjas olevatesse riikidesse, nagu Kongo ja Angoola.
«Valmis peab olema vigadeks – samas on ebaõnnestumised väga head õppimise kohad.»
«Aafrikas on olnud mobiilside areng päris kiire, kuna muid sidevõrke on suhteliselt vähe,» meenutab Priit. «Üritasime seal mobiilside tugijaamu ka päikesepatareidega käigus hoida, kuid sel ajal see ikkagi ei õnnestunud – pigem olid töös topelt diiselgeneraatorid, üks töötas ühe nädala ning teine teise. Ja nii vaheldumisi, päikesepaneelid lihtsalt toetasid vähesel määral.»
Rahvusvahelisus kui väljakutse
Peale Ericssoni jõudis Priit töötada Elisas, kus ta lõi Eestisse kohaliku mobiilside planeerimise osakonna ning tõi võrgu planeerimise ja häälestamise tegevused Soomest Eestisse.
«Mingi aeg jõudsin oma konsultatsioonifirma Pemetel loomiseni, millega sai uuesti hoo sisse rahvusvahelistes projektides osalemine. Väikse firmana olid muidugi olulised suhted partneritega Inglismaal, Rootsis ja Soomes,» sõnab ta.
Nendega koostöös tekkis ligipääs suurtele projektidele, nagu Inglismaal Vodafone’ile mobiilside erilahenduste planeerimine – sealhulgas autotehased, staadionid, logistikakeskused jne – ning Saudi Araabia naftafirmale Saudi Aramco mobiilside võrkude planeerimine õlitehastesse ning maa-alustesse kütusehoidlatesse. Üks Priidu kõige omapärasemaid projekte on olnud Norra raudteele GSM-R võrgu planeerimine, mis sisaldas palju tunneleid, millest pikim oli ligi 13 kilomeetrit.
«Vahel on kiire ebaõnnestumine parem, kui pikk ebamäärane lootus.»
Rahvusvahelised projektid huvitavad meest, kuigi tihti on vaja sobituda teiste kultuuride ja tööstiilidega.
«Suurim väljakutse on olnud projektid Hispaanias, kus kellaajast kinnipidamine ei ole üldse teema,» muigab Priit.
Õpetades paelub võimalus olla ise õppija
Infotehnoloogiateaduskonna aasta õppejõu tiitlit kandev Priit Roosipuu vastutab esimese kursuse õppeaine eest, mis tutvustab erinevaid sidevõrke ja nendes toimuvat. Palju rõhku on pandud mobiilsidele, kuna see areneb kiiresti ja pakub väljakutseid.
Koolitamisega on ta tegelenud juba oma karjääri algusest ning õpetamist naudib, kuigi tunnistab, et esinemine kipub tekitama stressi.
Priitu paelub võimalus teisi õpetades olla ise samuti õppija rollis. Kuidas selgitada arusaadavalt? Kuidas arvestada õppijate erinevate taustateadmistega? Kuidas olla valmis vastama kõikvõimalikele erialastele küsimustele, mis koolituse käigus tekivad? Tihti tuleb ju hoopis koostöös lahendusi otsida!
/nginx/o/2023/04/14/15256381t1hfecb.jpg)
«Samas olen suhtumisega, et mida teised inimesed oskavad teha, sellega saan ka mina hakkama,» jätkab Priit. «Muidugi tuleb õppida ja asjaga tegeleda. Valmis peab olema vigadeks – samas on ebaõnnestumised väga head õppimise kohad. Motivatsioon on see, mis lõpuks määrab, kas oled valitud erialal ekspert või mitte.»
Suurim tänu tehtud tööle on üliõpilaste tagasiside: «See on ikka väga lahe kogemus, kui mõni üliõpilane siiralt oma emotsiooni jagab ja ütleb, et on enda jaoks uusi asju õppinud ja avastanud.»
Sides on parimad lihtsad lahendused, ülikoolis koostöö
Priit ütleb, et tema fookus on tihti olnud just lihtsusel, sest lihtsad lahendused on töökindlad ja neid on võimalik edasi arendada. «Väljast vaatajale tunduvad muidugi tänapäeva mobiilsidevõrgud oma uute Gdega järjest keerulisemad, aga samas on nendes palju alustõdesid, mille arvestamisel saab luua töökindlaid lahendusi.»
Oma tööd sidelahenduste arendaja eriti keeruliseks ei pea. Talle meeldib, et teemade ring on lai ning uusi asju palju. Vahel võiks aga nii ülikoolis sees kui ka väliste partneritega teha rohkem koostööd: «Selles on ikka väga suur potentsiaal. Üksi oled teinekord kinni oma ideedes ja ei näe olukorda muu nurga alt. Seega on teiste erinev perspektiiv väga oluline, et midagi uut ning innovaatilist saavutada.»
Olulise tarkusena oma töös ütleb ta sedagi, et vahel on kiire ebaõnnestumine parem, kui pikk ebamäärane lootus.
Tulevikku vaadates on Priit teinud esimesi samme doktoritöö alal: «On tekkinud plaan see ikkagi ära lõpetada, nüüd küll uuel teemal.»