Skip to footer
Saada vihje

Loe mu huultelt: teadlase loodud prillid tõlgivad näoliigutused kõneks

Doktorant Ruidong Zhang demonstreerib, kuidas huultelt lugemise prillid töötavad. Tavalistest prillidest on neid raske eristada, sest ultrahelisüsteemi saab peita prilliraamidesse.

Kui tahad hääletult rääkida, kuluvad ära Cornelli ülikoolis välja töötatud prillid, mis jälgivad kõnelejat ultrahelisensoriga. Uus «spiooniriist» on nähtamatu ja ei kasuta kaamerat.

Teadlased, kes Cornelli ülikoolis uued prillid välja töötasid, ütlesid, et väikese võimsusega kantav arvutiliides vajab tehisintellekti jaoks vaid mõne minuti koolitusandmeid, enne kui see suuliselt antud hääletuid käske tuvastama hakkab. Prille saab ka nutitelefonis käivitada ning kasutada kõne tuvastamiseks.

Doktorant Ruidong Zhang, kes on EchoSpeechi teadustöö juhtiv autor, testis prille näiteks hääletult salasõnade ütlemisega, mida siis masin ära tundis ja suu liikumise põhjal tekstiks muutis. Seadet esitletakse aprillis Saksamaal Hamburgis «Computing Machinery» konverentsil, mis käsitleb arvutisüsteemide inimliideseid.

«Neile, kes ei saa kuuldavalt rääkida, võib see vaikse kõne tehnoloogia olla hea sisend häälesüntesaatorile, andes patsientidele nende hääle tagasi,» selgitas Zhang tehnoloogia kasutamise võimalusi edasistes arendustes.

Praegusel kujul saab EchoSpeechi kasutada teistega nutitelefoni kaudu suhtlemiseks kohtades, kus valjult rääkimine on ebamugav või sobimatu, näiteks mürarikkas restoranis või vaikses raamatukogus. Vaikse kõne liidest saab siduda puutepliiatsiga ja kasutada koos projekteerimistarkvaraga, vabastades kasutaja klaviatuurist ja arvutihiirest.

Pliiatsi kustukummist väiksemate mikrofonide ja ultrahelikõlarite paariga varustatud EchoSpeechi prillidest saab kantava tehisintellektil töötava sonarisüsteemi, mis on peaaegu nähtamatu, kui seda näiteks prillide küljes kanda. Süvaõppe algoritm, mille on välja töötanud Cornelli ülikooli SciFi Labi teadlased, analüüsib seejärel ultraheli kajaprofiile reaalajas umbes 95-protsendise täpsusega.

Kui varem oli samas laboris välja töötatud kaameratega viibete ja liigutuste tuvastamise seadmeid, siis seekordne on täiesti kaameravaba ning ei tekita privaatsuse probleeme. Cornelli ülikooli labor on viimasel ajal nihkunud kaameralahendustest eemale ja hakanud kasutama just akustilisi andureid, et jälgida näo ja keha liikumist, viidates selle lahenduse energiasäästlikkusele.

Ultraheliga kestab seade kümme tundi, kaameratega 30 minutit. Ultraheli säästab akut ning tagab parema turvalisuse ja privaatsuse, on väiksem, kompaktsem ja nähtamatum. Töödeldavaid andmeid on võrreldes video salvestamisega samuti suurusjärk vähem, mis tähendab, et andmetöötlust saab teha nutitelefonis kohapeal, saatmata andmeid üle võrgu pilveteenusesse. Seegi suurendab privaatsust ja töökiirust.

Kommentaarid
Tagasi üles