Selle aasta «Rakett 69» võitja Martin Veližanin (19) on väga unikaalne tüüp. Tema teekonna põhjal võiks uue väljendi lendu lasta: neli korda proovi, üks kord võidad! Sest Martin tahtis kogu hingest raketlaseks saada, kuid kolmel katsel kukkus läbi.
Saate fännidele jäi kohati mulje, et sel mehel juhtub igasugu asju, aga õnn on ikka tema poolel. Kuid heast õnnest on tegelikult kohatu rääkida – Martini edu taga on see, et kõigi ebaõnnestumiste kiuste ta lihtsalt ei anna alla. Ei loobu oma unistusest ja on valmis ka uuesti haiget saama, kui vaja.
Samuti ei tea iga televaataja, et ka teadusvõistluse osalejatest luuakse karakterid. Martin on tohutult siiras, emotsionaalne ja sageli loomulikult naljakas. Kuna tema väljendid ja killud olid sedavõrd mahlakad, jäid vahel tema arukad arutluskäigud saatest välja. Kuid tegelikult on see noor mees veel märksa nutikam, kui me Raketile kaasa elades teada saime.
«Mu kõrval oli alati Smaragda või Annika või keegi, kes sai särada,» arvab ka Martin ise. «Mina olin lihtsalt see suvaline tüüp.»
Loe ka intervjuud mõlema finalistiga:
Vestluses aga selgub, et Martin on suure missioonitundega, siiras ja ehe noormees. Enesekriitiline nagu kõik arukad inimesed. Ja vägagi väärt seda raskelt saadud võitu!
Sul on huvitav nimi, kust see pärit on?
Eks ta on mul kuskilt isa poolt Venemaalt Uuralite kandist tulnud. Vanemad on mul Eestis sündinud ja kodune keel on meil vene keel. Mina räägin vabalt mõlemat keelt, sest mu vanemad tegid selle targa otsuse, et nad panid mind koos kaksikvennaga eesti lasteaeda. Nii saime kohe keele suhu, eesti sõbrad ja väga hästi sulandusime ühiskonda. Meile mõlemale meeldib peaga tööd teha, aga oleme ikkagi erinevad. Kaksikvend õpib TalTechis informaatikat. Arstiteadus, mida mina Tartu Ülikoolis õpin, on sellest ikka väga erinev asi.