NEW SCIENTIST ⟩ Maa eluks vajalikud tegelased surevad meie jalge all

Foto: AMANDA PEROBELLI

Kühvelda peotäis mulda ja sinu peopesas on terve ökosüsteem. Palja silmaga uurides küll ei paista, aga see väärtuslik kamakas on elust kihamas. Gramm mulda sisaldab umbes miljard ainurakset organismi, sealhulgas kümneid tuhandeid erinevaid liike, ja kui seeneniidistik ritta seada, veniks see sadade kilomeetrite pikkuseks. Need tegelased on Maa eluks hädavajalikud, ka minu ja sinu eluks. Kui nad kõik sureks, oleksime meie järgmised.

Nad on suremas. Pikka aega arvati, et bakterid, seened ja muud mikroobid on suuremate organismide väljasuremislaine tekitajate eest kaitstud. Neid on tohutult palju ja nad paljunevad nii kiiresti, et teadlased eeldasid, et mullaelustikku maised ohud ei ähvarda. Kuid viimastel aastatel on mikrobioloogid selle oletuse kahtluse alla seadnud – nüüd annavad nad häiret, et mikroorganismide populatsioonid on vähenemas, võib-olla isegi päris järsult.

«Näeme hirmutavaid signaale selle kohta, et kätte on jõudnud mikroobide suur, kuid vaevumärgatav väljasuremislaine,» ütleb Šveitsis asuva ETH Zürichi ökoloog Colin Averill.

Kui mõelda elurikkuse vähenemise peale, siis tavaliselt muretsetakse ikka suuremate pärast – taimed, kalad, roomajad, linnud ja imetajad. Aga need moodustavad vaid jäämäe tipu. Kokku elab Maal ehk 7,7 miljonit loomaliiki, neist umbes 80 protsenti on putukad ja teised lülijalgsed, sealhulgas ämblikulaadsed ja koorikloomad. Kuid maismaaseeni on vähemalt 6 miljonit liiki ning baktereid ja arhesid, keda kollektiivselt tuntakse eeltuumsete organismidena, kuni triljon liiki. Peale selle on Maal umbes 200 000 liiki kompleksseid ainurakseid mikroorganisme, mida nimetatakse protistideks (näiteks hallitusseened). Need kaks viimast rühma moodustavad suurema osa Maa bioloogilisest mitmekesisusest.

Mikroorganismid ei ole tähelepanuväärsed pelgalt hulga ja mitmekesisuse poolest, vaid ka oma funktsiooni poolest. Nad on orgaanilise aine peamised lagundajad. 90 protsenti taimeliikidest elavad nendega sümbioosis ehk vastastikku kasulikus suhtes. Lisaks on mullaorganismidel oluline roll eluks oluliste ainete (süsiniku, vesiniku, lämmastiku, hapniku, fosfori ja väävli) ringluses. «Maa mikrobioom toetab elu meie planeedil,» ütleb Averill.