«Need on meeletud numbrid!» Eestlaste toiduraiskamine on koormaks keskkonnale ja majandusele
:format(webp)/nginx/o/2023/04/11/15250723t1hd92c.jpg)
Keskkonnaministeeriumi 2021. aasta uuringu andmeil moodustab Eestis toidujäätmetest poole ehk ligi 84 000 tonni raisku läinud toit ning see mure ei puuduta ainult majapidamisi. Ligi 20 000 tonni toiduaineid aastas jääb kauplustes lihtsalt müümata ega jõua abivajajateni.
«Need on meeletud numbrid,» tõdevad 19-aastased Oliver Sebastian Lamp ja Joosep Kaljula, toidupäästmisettevõtte Sumena OÜ asutajad Keskkonnaagentuuri blogis.
Noormehed lõid juba 2021. aastal veebipoe Nutiroog, et oma teenuste kaudu vähendada toidujäätmete hulka, pakkudes samas klientidele taskukohaseid toidu- ja tarbekaupu.
Idee tuli elust enesest. «Kui kodust ära kolisime, mõistsime, kui keeruline on aina kallinevate toiduhindade juures iseseisvalt hakkama saada. Olime Rootsis, Soomes ja Saksamaal näinud selliseid päästetud kaupade müüke ning nii tekkis idee asutada Sumena, kus müüakse toatemperatuuril säilitatavaid tooteid, mis pole ühel või teisel põhjusel jõudnud poeriiulile ja on hävimisohus,» meenutab Lamp.
Toidu hävitamise põhjusi on mitu: näiteks lõpetatakse selle konkreetse toote valmistamine ja müük, aga ladudes on veel mõningane ülejääk. Samamoodi võivad jääda tooted müümata, kui toimub pakendite muutmine, kaupa on tellitud liiga palju või on lähenemas või juba käes «parim enne» kuupäev.
Lamp tõdeb, et ettevõttega alustamine oli vaatamata heale ideele ning vajalikule teenusele konarlik, sest kust leida koostööpartnereid, kui veebilehel haigutab tühjus? Et siiski leiti üks usaldav kaupmees, kelle järel hakkasid lisanduma teisedki. Tänaseks on Sumenal umbes 50 partnerit – kauplused, maaletoojad, e-poed, tootjad Eestist ja välismaalt. Müüdava kauba mahtu kasvatatakse iga päev ning tooteid müüakse nii e-poes kui ka reaalses kaupluses Tallinnas Balti jaamas.
«Parim enne» ja «kõlblik kuni» ei ole sünonüümid!
Tarbijad tekitavad Euroopas ja Põhja-Ameerikas jäätmeid elaniku kohta 95–115 kg aastas, samas kui Aafrikas ning Lõuna- ja Kagu-Aasias viskavad tarbijad toitu ära vaid 6–11 kg aastas elaniku kohta. Arengumaades tekib 40 protsenti kahjudest pärast saagikoristust ja töötlemist, samas kui tööstusriikides tekib üle 40 protsendi kahjudest jaemüügi- ja tarbijatasandil. Allikas: ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon.
Loe noorte toidupäästjate nõuannetest lähemalt Keskkonnaagentuuri blogis.