:format(webp)/nginx/o/2023/04/06/15242192t1hbc5b.jpg)
Microsofti teadlased väidavad, et OpenAI uusim keelemudel GPT-4 on võimeline täitma nii palju erinevaid ülesandeid, et ületab mõnel juhul juba inimese võimeid ning see tehisintellekti mudel näitab juba üldise tehisintellekti (AGI) algeid. Kas see kauaoodatud tehisteadvus on juba lähedal või on need väited lihtsalt üks järjekordne tehnoloogiamull?
Kuigi AGI ehk üldise tehisintellekti täpset määratlust pole olemas, peetakse seda enamasti taolisele tasemele arenenud tehisintellektiks, mis suudab mõista ja õppida kõiki intellektuaalseid ülesandeid, milleks ka inimesed on võimelised ükskõik mis valdkonnas. Oma uues teadusartiklis väidavad Microsoft Researchi teadlased, et nende arvates hõlmab AGI võimet arutleda, planeerida, lahendada probleeme, mõelda abstraktselt, mõista keerulisi ideid ja õppida kogemustest – ja et GPT-4 vastab juba nendele kriteeriumidele, hoolimata sellest, et see on ainult loodud teksti genereerimiseks.
«Arvestades GPT-4 võimaluste ulatust ja sügavust, usume, et seda võib mõistlikult vaadelda kui üldise tehisintellekti (AGI) süsteemi varajast (kuid veel mittetäielikku) versiooni,» kirjutavad nad.
Oletus on veel subjektiivne ja mitteametlik
GPT-4 toodi avalikkuse ette alles eelmisel kuul, kuid Microsofti meeskond töötas selle arendamise käigus välja rea teste, et hinnata mudeli prooviversiooni küpsust enne selle avaldamist. Teadlaste rühm tunnistab siiski, et need psühholoogia valdkonnast võetud testid on «mõnevõrra subjektiivsed ja mitteametlikud» ega pruugi teaduslikule kontrollile vastu pidada.
Teised teadlased on varem välja töötanud testide komplekti nimega BIG-jõudlustest, mille eesmärgiks on pakkuda tehisintellekti võimete rangemat hindamist. Nende testide alamhulka kasutades oli OpenAI varasema tehisintellekti mudeli GPT-3 skoor ligikaudu pool inimeste keskmisest.
80%
Just nii kõrge oli GPT-4 skoor USA meditsiinilise litsentsi eksamil.
Microsofti uus lähenemisviis hõlmas aga mitmesuguseid uusi ülesandeid. Ühes palus meeskond keelemudelil GPT-4 luua matemaatilise tõestuse selle kohta, et eksisteerib lõpmatult palju algarve ning panna vastuse riimi. ChatGPT tegi seda õigesti, paaridena riimuvates luuleridades.
Teistes testides saavutas GPT-4 USA ametliku meditsiinilise litsentsi eksami valikvastustega sisseastumiskatsetel tulemuseks umbes 80 protsenti ja USA juristide sooritataval mitme osariigi advokatuuri eksamil 70 protsenti. Amazoni vabade töökohtade kandidaatidele mõeldud tarkvarainseneri testi sooritades saavutas aga tehisintellekt lausa 100 protsenti, kasutades selleks ette nähtud kahest tunnist vähem kui 4 minutit (vt lisaks: arXiv, doi.org/j35s).
Ainult nende testide põhjal on muidugi veel raske järeldusi teha GPT-4 üldise toimivuse kohta. Üks teadmata asi on see, kas nende testide vastused olid juba koolitusandmetes olemas, mille pealt tehisintellekti treeniti. Masinõppe mudeli loomise ja seejärel testimise tavapärane lähenemisviis on kasutada suurt hulka saadaolevatest andmetest väljaõpetamiseks, kuid hoida teatud protsenti varjul, et lõpuks testida masinat teabega, mida see pole kunagi varem näinud.
4 minutit
Just nii palju kulutas GPT-4 aega (inimestele antud kahest tunnist), et saada tarkvaraarendaja testimisülesannetes maksimumhinde 100%.
Kriitikud on juhtinud tähelepanu, et OpenAI on esitanud avalikkusele minimaalselt üksikasju selle kohta, milliseid andmeid GPT-4 koolitamiseks kasutati, muutes selle võimete tõeliselt sõltumatu analüüsi üsna keeruliseks.
OpenAI ise on öelnud, et GPT-4 tagab «inimtasemel tulemuse» paljudel eksamitel ja testidel, kuid hoiatab ka, et see vaevleb endiselt «hallutsinatsioonide» käes. Tegemist on nähtusega, kus tehisintellekt reageerib küsimustele, andes veenvaid vastuseid, mis on tegelikult ebatäpsed või täiesti valed. Tõepoolest, Microsofti varajased katsed lisada kommertstoodetele GPT mudeleid on andnud mõnikord ekslikke tulemusi, mis sisaldavad valeandmeid.
Teadustöö autorid ei olnud New Scientistile intervjuuks saadaval, kuid Microsofti pressiesindaja ütles, et ettevõte, millel on märkimisväärne osalus OpenAI-s, «ei ole keskendunud AGI ehk üldise tehisintellekti loomisele».
«Meie tehisintellekti arendamise keskmes on inimeste tootlikkuse ja võimekuse võimendamine, suurendamine ja abistamine. Loome platvorme ja tööriistu, mis inimtegevuse asendamise asemel saavad aidata inimesi oma tööd paremini teha,» lisas pressiesindaja.
/nginx/o/2023/04/06/15242215t1h4430.jpg)
Edward Johns Londoni Imperial College´ist räägib, et GPT-4 sisemine töökorraldus on väga palju erinev inimese aju omast, kuid tulemused näitavad, et igaüks suudab intelligentsust saavutada omal moel – isegi tehisintellekt, kui õpib jäljendama seda, mida inimesed on minevikus teinud.
«Me võiksime defineerida AGI-d nii, et see suudab keele abil probleeme lahendada ja see õnnestub sama hästi, kui keskmisel inimesel,» ütles ta. «Keelepõhise arutluskäigu osas ei suuda ma leida kuigi palju asju, mille puhul [GPT-4] saaks hakkama halvemini kui keskmine inimene. Võib-olla on olemas näiline intelligentsus, ilma et oleks vaja tegelikult olla samamoodi intelligentne, nagu inimesed.»
Kuid mõned eksperdid kahtlevad, kas tõeline AGI kunagi üldse saabub või kas ikka teadusartiklis avaldatud muljetavaldavad võimed on tõelise intelligentsuse märgid. Mhairi Aitken Londoni Alan Turingi Instituudist leiab, et me näeme, kuidas tehisintellekt muutub üha võimekamaks ja näib üha intelligentsemana, kuid selles pole kunagi tõelist mõistmist ega tahtlikkust.
«Paljud inimesed usuvad tõesti, et AGI tuleb. Ma ei jaga seda seisukohta,» ütleb ta. «Tehisintellekt koosneb alati vaid programmidest, mis teevad seda, milleks need on programmeeritud. See, milleks tehisintellekt on programmeeritud, on jäljendada inimkeelt või väljundeid ja algoritmid saavad selles järjest osavamaks. Nii et see kõik muutub üha veenvamaks.»
Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist avaldatud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Kaido Einama.