Marsilt kokku kraabitud kivid ootavad Maale jõudmiseks rahastust

NASA uurimisrobot Perseverance Marsil. Foto: Nasa/Swns

NASA ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) meeskonnad peavad ületama hulganisti tehnilisi ja majanduslikke väljakutseid, enne kui esimesed Marsi pinnalt kogutud proovid Maale jõuavad.

NASA uurimisrobot Perseverance on Marsi atmosfäärist kogunud kalju-, pinnase- ja õhuproove ja pakkinud need torudesse, mis nüüd inimkonna järgmist käiku ootavad.

Eelmisel kuul ütles NASA, et tahab proovide Maale toomise missiooniks eraldada ligi miljard USA dollarit. Investeering hõlmaks maandurit Marsile jõudmiseks, minihelikoptereid proovide haaramiseks, raketti nende kosmosesse saatmiseks ja tehiskaaslast nende Maale toomiseks.

See fotomontaaž loodi kujutistest, mille Perseverance tegi igast proovitorust pärast seda, kui oli need Marsi pinnale asetanud. Foto: NASA/JPL-Caltech/MSSS

NASA ja ESA on kokku leppinud Marsi proovide tagastamise missiooni põhijooned. Mitte varem kui 2027. aastal plaanib ESA saata Marsile kosmoselaeva, mis hakkaks planeedi ümber tiirlema. Järgmisel aastal saadaks NASA teise kosmoselaeva, mis maanduks planeedi pinnale – Jezero kraatris või selle lähedal, kus Perseverance hetkel tegutseb – ja asetaks kiviproovid konteinerisse. Rakett, millel konteiner asub, lahkub seejärel Marsi pinnalt ja liigub orbiidile, et kohtuda ESA kosmoselaevaga, mis haarab selle kinni ja toob Maale, maandudes Utah' kõrbes mitte varem kui 2033. aastal.

Marsi proovide tagastamiseks vajalike uute leiutiste hulka kuuluvad Marsi pinnalt startiv rakett ning miniatuursed kopterid, millel on rattad ja küünisekujulised haaratsid. Kui Perseverance'il ei õnnestu mingil põhjusel oma sisemuses hoitavaid proove NASA tulevasele maandurile üle anda, lastakse kopterid maandurilt välja ja need haaravad varem maha asetatud proovid. Kopterid plaanitakse disainida seni Marsil uurimisrobotit saatnud kopter Ingenuity põhjal.