Keskkonnaagentuur: ELis põhjustab õhusaaste palju varajast surma

Kruiisilaev Foto: Jordi Boixareu

Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel on õhusaaste Euroopa Liidus (EL) jätkuvalt peamine varajast surma põhjustav keskkonnategur, mille mõju on koguni suurem kui liiklusõnnetustel.

Halva kvaliteediga õhk ei mõju kehvasti üksnes inimeste tervisele, vaid kahjustab ka ökosüsteeme, teatas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja esmaspäeval. Elukeskkonna kvaliteedi tõstmiseks on ELi liikmesriigid võtnud endale eesmärgiks vähendada aastaks 2030 õhusaaste kahjulikku mõju inimese tervisele 40 protsenti, võrreldes 2005. aasta tasemega.

Eesti õhukvaliteedi parandamiseks kinnitas keskkonnaminister Madis Kallas õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030.

Selleks tuleb kahandada vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja eriti peente osakeste heitmeid, mittemetaanseid lenduvaid orgaanilisi ühendeid ning ammoniaagiühendite heitkoguseid. Enamik vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja eriti peenete osakeste heitest tuleb energeetikasektorist, suurem osa ammoniaagist pärineb põllumajandussektorist ning lenduvaid orgaanilisi ühendeid tuleb kõige rohkem keemiatööstusest ja keemiatoodete kasutusest kodumajapidamistes.

Keskkonnaministeeriumi välisõhu- ja kiirgusosakonna nõuniku Mikk Toimi sõnul ei tohiks Eestis aastaks 2030 enamiku õhusaasteainete vähendamisega raskusi tekkida. «Programm toob välja potentsiaalsed meetmed ja soovitused eri sektoritele, näiteks põllumajanduses sõnnikuhoidlate katmine, energiasektoris majade renoveerimine koos kütteseadmete uuendamisega või transpordisektoris ühistranspordi edendamine ja populariseerimine,» sõnas Toim.

Teiste sektoritega võrreldes kahanevad õhusaasteainete heitkogused aeglasemalt põllumajanduses, kus on probleemiks ammoniaagiheide. «Peamiseks ammoniaagiheite allikaks on veisekasvatus, kus loomade arv on kasvutrendis. Ka ei ole põllumajanduses heite vähendamise tehnoloogiad veel nii kättesaadavad, seda nende hinna tõttu,» lausus Toim.

Madis Kallase sõnul saab igaüks meist nii mõndagi ära teha, et elukeskkonda puhtamaks muuta. «Kütteperioodil on ka ahiküte oluline õhusaaste allikas, seetõttu on mõistlik põletada koduahjus vaid puhast kuiva puitu, mille kütteväärtus on suurem ja nii eraldub põlemisel palju vähem saasteaineid. Samuti tuleb meeles pidada, et prügi põletamine lõkkes on keskkonnale kahjulik – seega võiks kevadkoristust tehes äraviskamisele minevad asjad viia vastavasse konteinerisse või jäätmejaama,» märkis keskkonnaminister.

Õhusaasteainete vähendamise programmiga saab tutvuda keskkonnaministeeriumi veebilehel.