Teadlased leidsid Kuult vett
/nginx/o/2023/03/29/15225666t1h6775.jpg)
Nädala algul avaldasid teadlased, et on Kuu pinnalt vett avastanud. Siiski mitte meile harjumuspärasel kujul – nimelt peitub see klaashelmestes, mis igal pool Kuu pinnal laiali on. Tulevikus võiksid helmestesse lukustatud vett kasutada teadlased.
Kuud on kaua kuivaks peetud, kuid viimase kümnendi jooksul on mitme missiooni käigus selgunud, et mineraalidesse lukustununa vett selle taevakeha pinnal siiski leidub. Ühendkuningriigi avatud ülikooli planetaarteaduste professor Mahesh Anand ütles AFP-le, et päikesepaistelisel ajal on võimalik veemolekule «üle Kuu pinna hüppamas näha». «Me ei teadnud täpselt, kust need tulevad, ütles teadusajakirjas Nature Geoscience avaldatud uuringu kaasautor Anand.
Hiina teaduste akadeemia juhtimisel tehtud uuringu kohaselt on klaashelmed tõenäoliselt Kuu pinna veeringes domineeriv reservuaar.
Töörühm lihvis ja analüüsis Hiina Chang’e-5 kosmosesõidukiga 2020. aasta detsembris kogutud 117 klaashelmest ning leidis, et vee moodustumiseks vajalik vesinik tuleb päikesetuulest, mis laetud osakesi tervesse Päikesesüsteemi juhib. Vee teine koostisosa – hapnik – moodustab pea poole Kuu massist, kuigi ka see on kivimites ja mineraalides lõksus.
Helmed ise moodustuvad pisikestest Kuu pinda «pommitavatest» meteoriitidest. Pommitamisel tekkiv kuumus sulatab pinnast, mis jahtub ümarateks, umbes juuksekarva laiusteks klaashelmesteks.
Kõik see tähendab, et päikesetuul võib samamoodi vett viia ka teistele atmosfäärita Päikesesüsteemi kehadele, nagu Merkuur või asteroidid.
Uuringu järgi võivad klaashelmed moodustada 3–5 protsenti Kuu pinnasest. Samuti võib kõigi Kuu klaashelmeste sees kokku olla umbes 300 miljardit tonni vett. Vee vabastamiseks on Anandi sõnul vaja umbes 100-kraadist kuumust.
Siiski on teadlaste sõnul tarvis veel palju uurimistööd teha, kuid nad on lootusrikkad, et nende ainete kuumutamine ja töötlemine võib tulevasi teadlasi Kuul vee või isegi hapnikuga varustada. Euroopa kosmoseagentuuri robotpuur PROSPECT, mis on kavas Maalt välja saata 2025. aastal, võib olla esimene, mis sellisel viisil vett koguda ja eraldada suudab.