Austraalia ettevõte kasvatas laboris mammutilihapalli

Copy
A meatball made from flesh cultivated using the DNA of an extinct woolly mammoth is presented at NEMO Science Museum created by a cultured meat company, in Amsterdam, Netherlands March 28, 2023. REUTERS/Piroschka van de Wouw
A meatball made from flesh cultivated using the DNA of an extinct woolly mammoth is presented at NEMO Science Museum created by a cultured meat company, in Amsterdam, Netherlands March 28, 2023. REUTERS/Piroschka van de Wouw Foto: PIROSCHKA VAN DE WOUW

Austraalia toiduteadlased esitlesid teisipäeval hiiglaslikku lihapalli, mis on valmistatud laboris kasvatatud väljasurnud mammuti (Mammuthus primigenius) lihast. Teadlased väidavad, et minevikuvalk näitab tulevikutoidu suunda.

Austraalia laboriliha arendamisega tegelev ettevõte Vow esitles lihapalli Amsterdami teadusmuuseumis NEMO turvaliselt klaaskupli all. Pall pole siiski veel taldrikukõlblik, sest kõigepealt tuleb läbida ohutuskontroll, et kindlaks teha, kas tänapäevainimesed seda nautida võivad.

«Valisime mammutiliha, sest see on kaotuse sümbol – see kadus viimase kliimamuutuse käigus,» ütles Vow kaasasutaja Tim Noakesmith AFP-le. «Meid ähvardab sarnane saatus, kui me põllumajanduspraktikaid ja oma toitumisharjumusi ei muuda.»

Ettevõtte Vow asutaja Tim Noakesmith mammutilihapalliga.
Ettevõtte Vow asutaja Tim Noakesmith mammutilihapalliga. Foto: PIROSCHKA VAN DE WOUW

Liha kasvatamiseks tuvastasid teadlased esmalt mammuti müoglobiini DNA järjestuse – just see on valk, mis annab mammutilihale selle eriomase maitse. Kuna mammuti müoglobiini järjestust täies mahus tuvastada ei suudetud, kasutasid teadlased lünkade täitmiseks Aafrika elevandi – mammuti lähima elava sugulase – geene ning viisid need elektrilaengu abil lamba rakkudesse.

Kui kirjeldatud protsess hirmutavana ei mõju, võivad seda teha ohutusega seotud küsimused. «Mina seda praegu ei sööks, sest inimesed pole selle valguga 4000 aastat kokku puutunud,» ütles Queenslandi ülikooli bioinseneeriainstituudi teadlane ja projektipartner Ernst Wolventang. «Kui kõik ohutuks tunnistatakse, siis olen selle maitse osas väga uudishimulik,» ütles ta.

Lihatarbimine on kogu maailmas ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni andmetel alates 1960. aastatest peaaegu kahekordistunud. Ülemaailmne karjakasvatus moodustab globaalsest kasvuhoonegaaside heitest umbes 14,5 protsenti. Teadlased ennustavad, et liha tarbimine suureneb 2050. aastaks veelgi ning üha enam otsitakse lihale alternatiive taimsetest toodetest ja laborilihast.

End läbikukkunud veganiks nimetav Noakesmith ütleb, et tema iduettevõtte eesmärk pole inimesi üles kutsuda lihast loobuma, vaid pigem pakkuda neile midagi paremat – näidata, et laboriliha on meie tulevikus tõsiseltvõetav alternatiiv.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles