Elukeskkonna mõju vaimsele tervisele on alahinnatud

Küüni tänaval avati Tartu Loomemajanduskeskuse disainipoe ja pop-up galerii Loomekas. Foto: Kristjan Teedema

29. märtsil kell 15–17 toimub Tartu Loomemajanduskeskuses Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse seminar «Roheline elukeskkond – kas kulu või (vaimse) tervise kindlustus». Seminaril arutlevad Eesti inimarengu aruandega seotud teadlased, millised on võimalused nii keskkonna kui ka inimese tervishoidu toetavateks lahendusteks linnaruumis ning kuidas saaks murest keskkonna pärast edasiviiv jõud, mitte vaimse tervise risk.

Hiljutises inimarengu aruandes tõdetakse, et elukeskkonna hoidmine, kaitsmine ja planeerimine on rahvatervishoiu põhialus, sest füüsilise keskkonna tervis on otseses seoses inimeste vaimse ja füüsilise tervisega. Ometi iseloomustab Eesti asulate ruumiplaneeringut üha autokesksem ja loodusvaesem lähenemine, milles nähakse rohelust linnaruumis pigem kulu- kui tuluallikana.

Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professori Hans Orru sõnul on iga viienda haigestumise puhul tähtis osa ümbritseval keskkonnal. «Ühelt poolt põhjustab keskkonnasaaste otsest toksilist mõju, mis väljendub haigestumuses ja varajases suremuses. Teisalt toovad õhusaaste ja müra kaasa häirituse ja mure, millele on siiani oluliselt vähem tähelepanu pööratud. See põhjustab stressi ja uneprobleeme, mis võivad viia krooniliste haigusteni. Näiteks esineb suur häiritus liiklusmürast igal kümnendal Tallinna ja Tartu elanikul ning pea sama suur osa Ida-Virumaa elanikest peab õhusaastet talumatult häirivaks,» selgitas Orru. Seejuures on tema sõnul suurim probleem just õhusaaste, mis põhjustab Eestis igal aastal enam kui tuhat varajast surma. Tervist mõjutavad ka kliimamuutuste tõttu sagenevad kuumalained. «Need on tegurid, mille puhul oleks nii linnaruumis asuvatel rohe- kui ka sinialadel märkimisväärne leevendav mõju,» sõnas Orru.

Seminaril selgitavad vaimse tervise ja keskkonna seoseid koos Orruga Eesti inimarengu aruande juures vastava teemakäsitluse koostamisel osalenud teadlased. Tallinna Tehnikaülikooli rohepöörde prorektor, kultuurigeograaf Helen Sooväli-Sepping räägib ehitatud elukeskkonna mõjust. Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi vanemteadur, sotsiaalantropoloog Aet Annist selgitab, kuidas säilitada keskkonnamuutuste pärast muret tundes vaimne tervis ja tegutsemistahe. Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor Kairi Kreegipuu räägib värskete uuringute põhjal, kuidas keskkonna ja vaimse tervise vahelisi seoseid mõõdetakse ja mida huvitavat on sel teemal välja selgitatud nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt.

Ettekannetele järgneb vestlusring, kus otsitakse teadlaste ja praktikute koostöös kestlikku ruumiplaneerimist ja tervist toetavaid lahendusi.

Üritusel saab osaleda nii Tartu Loomemajanduskeskuses kohapeal (Kalevi 17) kui ka Worksupi veebikeskkonnas.

Täpsema kava leiab Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse veebilehelt, kus saab ka osalemiseks registreeruda.