NEW SCIENTIST ⟩ Pöörane lugu – ka looduse seadused on muutumises ning maailma loomiseks on vaja hologrammi, mitte jumalat

Stephen Hawking 2007. aastal 65. aastasena NASA kaalutust tekitava Boeing 747 pardal hõljumas. Foto: NASA

Stephen Hawkingi (1942–2018) üks õpilastest ja hilisem kolleeg kosmoloog Thomas Hertog räägib uskumatuna tunduva loo, kuidas neil õnnestus koos läbi puurida maailma mõistmise eelavamuste koorikust ning luua hüptees selle kohta, et universum ei evolutisoneeru mitte ainult oma koostisosades – evolutsioneeruvad ka füüsikaseadused. Selleks aga oli vaja vaadelda universumit kui hologrammi. Pöörane mõte ja lummav lugemine. Enamgi – Hertog on veendunud, et õige pea jõutakse ka katseteni, mis seda kinnitada võiksid.

«Universum tundub olevat kavandatud,» ütles Hawking läbi kõnesüntesaatori. Ta jätkas: «Miks on universum selline, nagu ta on?» Mitte ükski mu füüsikateadlane polnud selliseid küsimusi varem esitanud. «Kas see pole mitte filosoofiline küsimus?» proovisin vastu pärida. «Filosoofia on surnud,» vastas Stephen. Tema silmad särasid.

2000. aasta paiku, kui Hawking tegeles multiversumite ideega, jõudis ta järeldusele, et seegi ei seleta suurt midagi. Multiversumi kosmoloogias valitsevad kõikide universumite üldseadused. Kuid need üldseadused ei määratle, millises elamiskõlblikus universumis me peaksime olema. See on probleem, sest multiversumi mõtisklused jäävad nõiaringi paradoksidega, kui puudub reegel, mis seoks multiversumi üldseadused meie universumis kehtivate kohalike seadustega. Multiversumi kosmoloogia on nagu deebetkaart ilma PIN-koodita või IKEA garderoobikapp ilma juhendita: kasutu.

Ja siis jõutigi lahenduseni, kuidas see pusle kokku panna.