/nginx/o/2023/02/05/15120204t1h3eab.jpg)
/nginx/o/2023/03/28/15224311t1hd7c0.jpg)
Pikaaegne arutelu Covid-19 päritolu üle on võtnud uue pöörde. Prantsuse teadlane on märganud geneetilisi järjestusi Hiina teadlaste andmebaasis, mis viitavad sellele, et pandeemia taga olev koroonaviirus võis Hiinas Wuhanis Huanani mereandide turul hakata levima teistelt loomadelt kui kahtluse all olevatelt nahkhiirtelt, näiteks kährikutelt.
Mõne päeva jooksul järjestused eemaldati andmebaasist, kuid Firenze Débarre, kes tegutseb Prantsuse Riiklikus Teadusuuringute Keskuses, õnnestus need alla laadida ja uurib teemat edasi.
«On oluline, et kõik andmed, mis on seotud selle pandeemia algusega, tehakse kättesaadavaks,» ütles Maria Van Kerkhove Maailma Terviseorganisatsioonist (WHO) 17. märtsi pressikonverentsil. «On hüpoteese, mida tuleb uurida, sealhulgas seda, kuidas viirus inimpopulatsiooni sattus, kas nahkhiirelt või labori bioturvalisuse rikkumise kaudu. Ja meil pole kindlat vastust.»
Huanani turgu on pikka aega peetud SARS-CoV-2 koroonaviiruse tõenäoliseks levimise kohaks, kuna paljud esimesed Covid-19 juhtumid 2019. aasta detsembris olid inimestel, kes olid kohaga seotud. Lisaks müüdi kioskites mitmesuguseid elusaid ja surnud loomasid, mitte ainult mereande.
Arvatakse, et SARS-CoV-2 algseks peremeheks on nahkhiired, kuna nad kannavad paljusid koroonaviirusi. Siiski ei ole neid veel leitud koos SARS-CoV-2ga. Viirus võis peremeesorganismilt hüpata nahkhiirtele ja seejärel inimestele.
Alternatiivne seletus on see, et viirus põgenes Wuhani viroloogiainstituudist, kus teadlased uurisid teadaolevalt nahkhiirte koroonaviirusi, kuid mitte SARS-CoV-2. See on teadlaste seas vähem eelistatud idee, ütles USA energeetikaministeerium veebruaris. Isegi kui see on kõige tõenäolisem seletus, pole avaldatud ühtegi tõendit.
Nüüd võivad Hiina haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse poolt ülemaailmsesse viroloogiaandmebaasi GISAID üles laaditud geneetilised järjestused SARS-CoV-2 päritolule rohkem selgust tuua. Need järjestused tuletati 2020. aasta alguses pärast turu sulgemist erinevatelt pindadelt.
Débarre jagas tulemusi WHOga märtsi keskel. «Keskendusin sisselogimisel turu järjestustele, kuid ma ei oodanud, et leian sellised andmeid,» ütleb ta.
Débarre keeldus rohkem selgitamast, enne kui tema analüüs on lõpule viidud. Van Kerkhove ütles pressikonverentsil, et SARS-CoV-2 suhtes positiivseks osutunud proovide hulgas leidsid nad tõendeid loomade DNAst. Mõned neist loomadest olid kährikud.
On juba varem leitud, et kährikud on vastuvõtlikud SARS-CoV-2-le ja on võimelised seda levitama. «Me teame, et nad oskavad seda hästi kanda,» ütleb Alice Hughes Hongkongi ülikoolist.
See aga ei tõesta, et kährikud või mõni muu turul olev loom oleks 2019. aasta lõpus viirusega nakatunud ja selliseid tõendeid on praegu võimatu hankida, ütleb Hughes.
Jonathan Stoye Londoni Francis Cricki instituudist ütleb: «Andmed näivad olevat veenvad tõendid selle kohta, et kährikud ja muud loomad olid sel kriitilisel ajal turul. Ka see on üks võimalus, et pandeemia algas just nii.»
Débarre'i jagatud teabe kohta ütles Van Kerkhove, et WHO on palunud Hiina haiguste tõrje ja ennetamise keskusel geneetilised andmed uuesti avaldada. «Suur probleem on selles, et need andmed on olemas, kuid ei ole rahvusvahelisele üldsusele kergesti kättesaadavad, rääkimata sellest, et need oleks tulnud teha kättesaadavaks aastaid varem,» ütles ta.
Samal pressikonverentsil ütles WHO, et 2023. aastal väljutakse rahvatervisele ohtlikust hädaolukorrast, mille põhjustas Covid-19.
«Oleme jõudmas sellesse punkti, kus saame suhtuda koroonasse nagu hooajalisse grippi,» ütles Michael Ryan WHOst. «Oht tervisele on jätkuvalt olemas, aga see ei häiri meie ühiskonda ega haiglaid.»
Algselt populaarteaduslikus ajakirjas New Scientist ilmunud artikkel ilmub Postimehes väljaande loal. Inglise keelest tõlkis Ly-Marleen Tamme.