Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) informaatika magistrikavas kaitstud lõputööga leiti uudne andmete kogumise lahendus füüsilise ja emotsionaalse väsimuse mõõtmiseks. Töö autor Ain-Joonas Toose ja tema juhendaja Elli Valla rääkisid, kuidas selleni jõuti ning mismoodi saab seda tulevikus meditsiinivaldkonnas ära kasutada, vahendab ülikooli koduleht.
Kuidas mõõta väsimust? Tehnikaülikooli magister pakub selleks välja ühe täiesti uutmoodi lahenduse
Magistritöö autoril Ain-Joonas Toosel on IT-maailmas kogemust juba pea 15 aastat – juba väga noorena asus ta otsima lahendusi erinevatele arvutite riistvara probleemidele ning jätkas seejärel tarkvara arendamise tundmaõppimisega. Ta on varasemalt proovinud kätt mitmes erinevas ametis, sealhulgas Swedbanki testimisanalüütikuna, kus arendas peamiselt automaatteste.
Elektrilevi IT-peaspetsialisti rollis tegutses Toose NIS süsteemiga, mida kasutatakse Eesti madal- ja keskpinge infrastruktuuri jälgimiseks. Edasi liikus mees juba tarkvaraarendaja ametikohale, kus töötas paralleelselt magistriõpingutega TalTechis.
Väsimust on keeruline tuvastada
Magistritöös jõudis ta väsimuse mõõtmiseni, ühendades psühholoogia ja IT-maailma. Idee teemavalikuks sai Toose juhendajalt Elli Vallalt, kes töötab TalTechi tarkvarateaduse instituudis nooremteadurina.
Toose tõi töös välja, et väsimus on teema, mis inimesi painab, kuid vahel on keeruline selgitada, mismoodi see tekib ja kuidas väljendub.
Teadlastel ei ole väsimuse kohta veel täpseid vastuseid. On küll võrdlemisi selge, kuidas näeb väsimus välja aju jaoks, kuid väliste meetoditega on seda hoopis keerulisem määrata. Selle jaoks kasutatakse spetsiaalseid kaameraid või mõõdetakse vere hapnikusisaldust.
Veel on puudu aga lihtsamad ja käepärasemad vahendid, kuidas kõiki väsimuse tundemärke mõõta, et teha arstide elu kergemaks ja pakkuda lihtsamaid võimalusi sümptomite väljaselgitamiseks.
Just sellele eesmärgile aitaski Ain-Joonas Toose teadustöö veidi lähemale saada.
Tulemuseks mobiilirakendus
Toose lõputöö põhieesmärk oli leida lahendus, kuidas testida väsimust sõltumata ajast ja kohast ning teha lihtsamaks uuringu läbiviimise protsess.
Lahendusena pakkus ta välja Androidi operatsioonisüsteemil töötava mobiilirakenduse, millega on võimalik erinevate peenmotoorsete testide kaudu koguda kinemaatilisi, geomeetrilisi jm numbrilisi parameetreid väsimuse uurimiseks.
Kogutud andmete peal treenitud masinõppe mudelid näitasid väsimuse tuvastamisel kõrget tundlikkust (sensitivity score). Loodud mobiilirakendus tõestas end lõpuks efektiivse andmete kogumise viisina, mida on plaanis teadusuuringutes edasi rakendada.
Mis saab edasi?
Nüüd, kui magistritöö on kaitstud ja kraad käes, kolis Toose Hollandisse, kus töötab Katana MRPs, mis pakub ettevõtetele tarkvara, millega saada hea ülevaade tootmisprotsessidest. Edasiste õpingute kohta ütles ta, et käsitletud teema kõnetab teda väga ja pakub võimalusi doktoriastmes edasi uurimiseks.
«Üks küsimus peitub selles, milline on väsimus keskmise ehk neurotüüpilise inimese jaoks. Teine asi, mida uurida, on väsimuse tähendus neile, kellel on haigused, mille sümptomiteks on väsimus, näiteks Parkinsoni tõbi, Sclerosis multiplex või erinevad vähitüübid. Arvan, et me ei ole puudutanud isegi seda kihti, mis võiks olla olemas tüüpilise väsimuse hindamiseks,» rääkis Toose.
Kuna magistrikraad on värske, siis ei ole veel õige aeg kindlat sõna öelda, kas see plaan jõusse jääb ning millal Toose doktoriõppes jätkab. Tema juhendaja Valla jätkab aga doktoriõppe ja uurimustööga TalTechi tarkvarateaduse instituudis, et valdkonda edasi arendada. «Ma ootan küll väga, et Ain-Joonas või tema sarnased andekad inimesed mulle doktoriõppesse kolleegiks tuleksid,» märkis Valla.
Loe magistritööd TalTechi digikogust.