Abstraktne kliimaprobleem nõuab Eestiltki konkreetsemaid lahendusi

Kui linnatänavad on kaetud asfaldi ja betooniga, pole tulvaveel kuhugi minna. Rohelised linnad pakuks selliste olukordade vältimiseks aga looduspõhiseid abinõusid, näiteks vihmavett imavaid peenraid. Foto: Urmas Luik/Parnu Postimees

Nädala alguses sai viimase kokkuvõtva aruande avaldamisega läbi rahvusvahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) kuues hindamistsükkel. Järeldus? Ei seni tehtu ulatus, tempo ega tulevikuplaanid ole kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks kaugeltki piisavad. Vähemalt on selge, mida teha tuleb – ÜRO peasekretär Antonio Guterres nimetaski raportit ellujäämisõpetuseks inimkonnale.

Tartu Ülikooli füüsika instituudi kliimafüüsika kaasprofessor Velle Toll (pildil) ütleb, et kliimaprognoosid on eelmise raportiga (2014) võrreldes poole täpsemad. «Meil on parem arusaam, milliseks Maa kliima inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste tõttu kujuneb. Suurem usaldusväärsus tuleneb peamiselt sellest, et teame täpsemalt, kuidas inimtegevus pilvi mõjutab,» selgitab Toll. Ka tema enda teadustöö inimtekkeliste õhu­saasteosakeste mõjust pilvedele ning Maa kliimale oli viimases aruandes oluline tõend inimtegevuse kliimamõju ulatuse täpsustamisel.