ÜRO: lahendused kliimamuutustega võitlemiseks on olemas, rakendamine on puudulik

IPCC juht Hoesung Lee Foto: SCANPIX

Kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja inimtekkeliste kliimamuutustega kohanemiseks on teostatavaid ja tõhusaid võimalusi ja need on juba praegu olemas, ütlesid teadlased värskeimat kliimaalast teaduslikku konsensust tutvustavas Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) kokkuvõtvas aruandes.

Täna avaldati Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) kuuenda hindamistsükli kokkuvõttev aruanne, mis on 2014. aastal avaldatud viienda tsükli aruandest tunduvalt konkreetsem, samuti käsitletakse seal kliimamuutuste leevendamise ja kohanemisega seotud probleeme seotuna ja ühtsemalt kui varem. IPCC raportites toovad üle tuhande teadlase maailmas kokku sisuliselt kõik teadustulemused viimatiste uuringute kohta kliimamuutuste valdkonnas.

«Tõhusate ja õiglaste kliimameetmete laiamastaabiline rakendamine ei vähenda mitte ainult kahjusid loodusele ja inimestele, see toob endaga ka laiemat kasu,» ütles IPCC esimees Hoesung Lee. «Käesolev kokkuvõte rõhutab ambitsioonikamate meetmete rakendamise pakilisust ja näitab, et kui tegutseme nüüd ja kohe, suudame kõigile elamisväärse ja kestliku tuleviku tagada.»

2018. aasta eriarundes rõhutas IPCC globaalse soojenemise 1,5 kraadi juures hoidmise väljakutse enneolematut ulatust. Kuivõrd kasvuhoonegaase jätkuvalt meeletutes kogustes atmosfääri paisatakse, on see väljakutse praeguseks veel teravnenud. Seni tehtu ulatus ja tempo, aga ka tulevikuplaanid ei ole kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks kaugeltki piisavad.

Pärast rohkem kui sajandipikkust fossiilkütuste põletamist ning maaressursside ja energia ebavõrdset ja jätkusuutmatut kasutamist on praeguseks planeeti, võrreldes tööstuseelse keskmisega, 1,1 kraadi võrra soojendatud. Selle tulemusena kogevad miljardid inimesed maailmas üha sagedamini ja intensiivsemalt äärmuslikke ilmastikunähtusi.

Igasugune kiire lisasoojenemine toob endaga kaasa kiirelt süvenevad ohud, nagu intensiivsemad kuumalained ja tugevamad sademed, mis ohustavad nii inimeste kui ökosüsteemide tervist. Äärmusliku kuuma tõttu surevad inimesed igal pool maailmas. Kliimamuutustest hoogu koguv toidu- ja veekriis vaid süveneb soojenemisega. Kui need riskid kombineerida pandeemiate ja sõjaliste konfliktidega, on neid hallata üha keerulisem.

Fookuses on õiglaselt jagatud vastutus

Möödunud nädalal Šveitsis Interlakenis toimunud kohtumisel heaks kiidetud kokkuvõttev aruanne toob teravasse fookusesse kahjud, mida kogeme juba praegu ja hakkame tulevikus üha enam kogema. Kõige rohkem saavad kannatada haavatavad kogukonnad ja ökosüsteemid, kuid kiire ja paslik tegutsemine saab tagada põhjalikud muutused, mis on olulised kestliku ja õiglase maailma jaoks.

«Kliimaõigluse põhimõttest lähtumine on ülioluline, sest kliimamuutuste tekkes kõige vähem süüdi olevad inimesed saavad tagajärgedest ebaproportsionaalselt palju osa,» kirjutasid teadlased aruandes. «Suur osa maailma elanikkonnast elab väga kliimatundlikes piirkondades. Viimasel kümnendil on seal üleujutustest, põudadest ja tormidest põhjustatud surmajuhtumeid olnud 15 korda rohkem kui paremini kindlustatud piirkondades.»

Kliimamuutustega kohanemise meetmete asjakohane rakendamine on lähiaastatel eriti oluline, sest praeguse kohanemistaseme ja vajalike pingutuste vahel on korralik lõhe. Sellest aga ei piisa – ühtlasi tuleb soojenemine hoida alla 1,5 kraadi tööstuseelsest keskmisest. See nõuab kasvuhoonegaaside heitkoguste põhjalikku, kiiret ja järjekindlat vähendamist kõigis valdkondades. 1,5 kraadi eesmärgi kursil püsimiseks tuleb heitkoguseid vähendada juba praegu ning 2030. aastaks peavad need olema vähendatud poole võrra.

Teaduslik konsensus on, et lahendus peitub kliimanõtkes arengus. See tähendab, et kohanemismeetmed tuleb ühendada tegevustega, mille kaudu on võimalik vähendada või täiesti vältida kasvuhoonegaaside heite tekitamist. Näiteks parandab ligipääs puhtale energiale ja tehnoloogiale rahvatervist; rattaga sõitmine, jalgsi liikumine ja ühistranspordi kasutamine parandavad ühtaegu nii tervist, õhukvaliteeti, mõjuvad hästi tööhõivele ja tagavad võrdseid võimalusi. Majanduslik kasu õhukvaliteedi paranemisest tekkivast tervisekasust oleks laias laastus sama või isegi suurem kui heitkoguste vähendamise kulu.

Kuid üha soojenevas maailmas on kliimanõtke arengu saavutamine üha keerulisem. Seetõttu mängivad lähiaastatel tehtavad valikud kriitilist rolli meie ja tulevaste põlvkondade tulevikus. Et neist otsustest võimalikult palju kasu oleks ja et need oleksid ka sotsiaalselt vastuvõetavad, peavad need tuginema teadusliku konsensuse kõrval veel põlisrahvaste praktikatele ja kohalikele teadmistele, aga arvestama ka erinevate maailmavaadete ja väärtustega.

Üks raporti autoritest Christopher Trisos rõhutas, et prioriteediks tuleb seada madalama sissetulekuga riikide ja marginaliseeritud kogukondade kliimariskide maandamine.

Rahata ei sünni midagi

Teadlaste hinnangul peitub edu võti investeeringutes – neid tuleb mitmekordselt kasvatada, sest ebapiisav ja ebaühtlane rahastamine pidurdab arengut. Investoritele on aga tähtis, et valitsused annaksid ühtseid ja selgeid signaale. Oma osa on ka keskpankadel.

Põhimõtteliselt pole vaja midagi uut teha – maailmas on järeleproovitud poliitilisi meetmeid, mille laialdasem kohandamine aitaks vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja panustada kestlikku arengusse. Selleks tuleb lisaks inimestele panustada ökosüsteemide terviklikku hoidmisse, rahvusvahelisse koostöösse ja kaasavasse juhtimisse.

Kliima, ökosüsteemid ja ühiskond on omavahel lahutamatult seotud, mistõttu soovitavad teadlased õiglasel ja tõhusal moel kaitse alla võtta 30–50 protsenti maismaast, mageveest ja ookeanist. Linnapiirkondades on võimalik kasutusele võtta ambitsioonikamaid kliimameetmeid. Kestlikud muutused toidusektoris, energeetikas, transpordis, tööstuses, ehituses ja maakasutuses aitaksid vähendada kasvuhoonegaaside heidet, samal ajal aidata ka inimeste tervist ja heaolu parandada. Teadlased rõhutasid ka isikliku motivatsiooni ja teadlikkuse rolli, sest ületarbimise tagajärgede mõistmine aitab inimestel teadlikumaid valikuid teha.

Miski ei saa juhtuda aga ilma usalduse ja koostööta, teadlaste hinnangul tuleb hüvesid ja vastutust õiglaselt jagada. «Me elame mitmekesises maailmas, kus igaühel on erinevad kohustused ja erinevad võimalused muutusi ellu viia. Mõned saavad palju ära teha, teised vajavad selleks veidi tuge,» ütles Lee.