NEW SCIENTIST ⟩ Metsade tulevik: loe, kuidas teadlased noorte puude vananemist kiirendavad

Puuseen. Pilt on illustratiivne. Foto: Sille Annuk

Ma olen metsas, 35 kilomeetrit Londonist läänes, kohtumas inimesega, kes üritab noori puid vanaks muuta. «Vanad puud moodustavad äärmiselt olulisi elupaiku,» ütleb Lynne Boddy, mükoloog Cardiffi Ülikoolist, Suurbritannias. «Kuid Euroopas üldiselt, sealhulgas Suurbritannias, pole meil neid enam eriti palju alles.» Ta on üks vähestest teadlastest üle maailma, kes üritab selle osas midagi ette võtta.

Boddy viib mu ühe kõvera tamme juurde, mis on umbes 300 aastat vana. «Näete siin kõiki neid alumisi oksi, mis hakkavad kõdunema ja mädanema," ütleb ta. "See on märk sellest, et see puu on veteran.»

Kui me saaksime tüve sisse vaadata, ütleb ta, näeksime tohutul hulgal kõdu, mida seened järk-järgult puu sisemuses söövad. Seda nimetatakse südamemädanikuks ja see on täiesti loomulik nähtus, mis juhtub lõpuks iga puuga. Seda on tõsiselt uuritud alles kümmekond aastat ja selle tähtsus metsa ökosüsteemidele on osutunud tohutuks.

«Puu keskosa ei ole puule enam funktsionaalne,» selgitab Boddy. «Tüve äärmised piirkonnad juhivad vett juurtest lehtedeni. See on puit, mis juhib vett ehk maltspuit. Kuid sisemistes piirkondades, tüve südamikus, ei ole enam elavaid rakke. Vett seal ei juhita. Nendes seesmistes osades saavad seened arenema hakata.»